Isaac Newtoni ennustatud maailmalõpuni jääb 53 aastat

Isaac Newtonit (1643–1727) peetakse üheks inimajaloo säravaima mõistusega teadlaseks. Tema töödega gravitatsiooni, optika ja matemaatika vallas on tutvunud kõik, kes vähegi kooliharidust omandanud. Vähem teatakse aga seda, et Newton oli ka väga religioosne inimene, ta uuris põhjalikult piiblit ning tegeles astroloogia ja alkeemiaga, mida tänapäeval ükski endast lugupidav teadlane ei teeks.

Newtoni ennustus põhinebki Vana Testamendi ühe osa Taanieli raamatu interpreteerimisel. Newton jõudis järeldusele, et maailmalõpp peab saabuma 1260 aastat peale Püha Rooma Keisririigi rajamist aastal 800.

Kirja on võimalik näha Jeruusalemmas Heebrea ülikooli korraldatud näitusel, mis kannab nime "Newtoni saladused". Näitus pandi kokku rikka kollektsionääri kogutud teaduslikest käsikirjadest, mille ta ülikoolile pärandas. Ülikooli sõnul oli avalikkusel antud kirja võimalik viimati näha aastal 1969.

Loe ka teisi Novaatori uudiseid.