Millal internet oma raskuse all kokku kukub?

1990ndate esimesel poolel saadeti e-maile, edastatavate andmete maht oli tänastes mõõtkavades üliväikene. Kuid 1990ndate keskel tekkisid võrguküljed, millele oli lisatud palju graafikat, samal ajal tuli muusikafail mp3. Ühtäkki tahtsid kõik netikasutajad vahetada suuri muusika- ja pildifaile ning andmeedastusnumbrid tõusid lakke. Iga aastaga netiliiklus laias laastus kahekordistus, edastas BBC.

Alates 2003. aastast muutus internetikasutus taas tundmatuseni - keskkond YouTube'i najal kasvanud põlvkond tahab netist vaadata videoid ning kiiresti alla laadida gigabaidiseid faile.

"Päevas YouTube'i kaudu levitatavate andmete maht on võrdne 75 miljardi e-maili mahuga," ütles Cisco Systemsi tehnoloogia- ja korporatiivturunduse juht Phil Smith.

"Video jookseb reaalajas, selles ei tohi olla vigu. E-mail võib saabuda kümne sekundi asemel 11 sekundiga ja sa ei märkagi seda, aga video puhul on sekundiline hilinemine kohe näha."

Igal aastal tuleb keegi välja väitega, et internet kukub edastatavate andmemahtude all lihtsalt kokku. Kui numbreid vaadata, tundub see ennustus tõepärane.

1990ndate dotcom-buumi ajal investeeriti maailmas kaablitesse miljardeid. Pärast dotcom-sektori kokkukukkumist 2000. aastal on kasutatud buumist ülejäänud mahte.

Hetkel on fiiberoptilisi kaableid rohkem, kui neid hetkel vaja läheb ning teadlased on veendunud, et iga kaablikiud suudab valguse kujul edasi anda praktiliselt piirituid andmehulki. Kuid ammu enne, kui kaableid hakkab ähvardama ülekoormus, võib tõke tekkida kaabliotstes - ruuterites.

Atlandi ookeani alust kaablit pidi liigub igas sekundis miljardeid bitte andmeid ning kõik see peab erinevatesse sihtkohtadesse pärale jõudma. Ruuterid paiknevad ülikiirete ühenduste otstes ning langetavad otsuseid, kuhu andmed tuleb edasi anda. See on keeruline ülesanne, otsuseid tuleb teha miljon korda sekundis.

Enamus maailma ruutereid on tootnud Cisco. Kui neilt küsida ruuterite ülekoormuse kohta, ei ilmutanud nad mingeid ebakindluse märke. "Tänapäevased ruuterid suudavad näidata kiirust 92 terabitti sekundis. Piisab võimsust, et edasi anda miljard telefonikõnet inimestelt, kes samal ajal mängivad videomänge ning istuvad ühtlasi ka jututoas."

Aga isegi kui ruuterid saavad oma ülesandega hakkama, ei koosne internet vaid fiiberoptilistest kaablitest.

Paljud lõppühendused, mis jõuavad meie koduarvutitesse, põhinevad aastakümnete vanustel vaskkaablitel.

"Juba praegu on märgata, et internetiteenuste pakkujad kärbivad kodus kättesaadavate mahtude hulka, seda põhjusel, et sama piiratud läbilaskevõimega kaablit pidi tuleb internetiga varustada sada või kakssada majapidamist ning kui kõik istuvad samal ajal netis, jookseb ühendus umbe."

Kuid see pole ainus oht. On veelgi reaalsemaid ohte, mille eest internet end kaitsma peab.

"Millegipärast kujutatakse ette, et internet on väga paindlik süsteem," ütles internetiturvalisusega tegeleva firma MessageLabs analüütik Paul Wood. "Internet on ehitatud nii, et kui osa võrgust langeb rivist välja, siis toimub liiklus teist marsruuti pidi. Piisab maavärinast, et märgatav osa interneti infrastruktuurist langeks välja. Mullu USA läänerannikut tabanud maavärina ajal leidis liiklus uue marsruudi, aga see oli väga aeglane. Seejärel jooksis kõik umbe ning mingiks hetkeks valitses pimedus."

Aastakümneid on internet pidanud meie nõudmistega sammu, aga need nõudmised aina kasvavad. Teenusepakkujad kinnitavad jätkuvalt, et internet peab vastu ning mustade stsenaariumide ettekuulutajad räägivad, et see kukub kokku.

Loe ka teisi Novaatori uudiseid.