"President Ilves avaldas mulle selget
survet viisade osas," tunnistas USA president George W. Bush avameelselt, kui
Valge Maja ovaalkabinet kohtumise järel hetkeks ajakirjanikele avati.
"Ma võtan täiesti omaks vajakajäämised meie poliitikas, kus eestlasi koheldakse teistest eurooplastest erinevalt," jätkas Bush.
"Kuigi eestlased on ohvrimeelselt sõdimas koos USA vägedega demokraatia ja vabaduse eest."
Ka Eesti riigipea president Toomas Hendrik Ilves tunnistas, et viisaküsimus on üks vähestest valdkondadest, kus Eesti ja Ühendriikide suhetes leidub pingeid, kirjutas Postimees.
"Ma arvan, et kõik NATO uued liikmed, kes on olnud head liitlased Iraagis ja Afganistanis, ei mõista alati, miks on nende riikide kodanikel, USA tugevaimatel toetajatel, siia kõige raskem puhkusele tulla," ütles Ilves.
Ta lisas, et nüüd on viisaküsimus USA Kongressi otsustada ja loodetavasti astutakse selles suhtes lähiajal samme. President Bush lubas omalt poolt, et jätkab "USA viisaprogrammi moderniseerimiseks" Kongressiga koostööd.
Uueks valdkonnaks riikidevahelises koostöös on saamas küberkaitse. Bush avaldas toetust ideele luua Eestisse NATO küberkaitsekeskus.
Nagu president Ilves eile Eesti rahvusringhäälingule antud intervjuus ütles, tõstatus kohtumisel ka Venemaa teema. Ta usub, et president Bush, kes kohtub tuleval nädalal Vene presidendi Vladimir Putiniga, sai mõtteid, millest kohtumisel rääkida. Üheks teemaks võib olla just küberjulgeolek.
Seotud lood
Euroopa Liit plaanib USA kodanikele
kehtestada samasugused viisapiirangud, mille ameeriklased kehtestasid hiljuti
eurooplastele.
Välisminister Urmas Paet loodab peatset
viisavabadust USAga, kuna president George W. Bush allkirjastas seaduse, millega
tuleb otsustada, milliseid Ida-Euroopa riikide saab viisast vabastada.
President Toomas Hendrik Ilvese sõnul
näitab viimane aasta seda, et eestlastel pole mingit põhjust laskuda
patsifistlikku rahulolusse ning arvata, et eestlasi ammusest ajast varitsenud
ohud on pärast iseseisvuse taastamist kuhugi kadunud.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.