Eesti Arengufond ja Tartu Ülikool
allkirjastasid täna leppe, mille tulemusena valmib aasta lõpuks mahukas uuring
Eesti majanduse olulisemate sektorite konkurentsipositsioonidest ja
tulevikuväljavaadetest.
Uuringu eesmärk on majanduse struktuuri tõenäolise tuleviku stsenaariumide koostamine ja selle alusel oluliste järelduste tuletamine, teatas arengufond.
Töö püütakse selgitada, kas ja millisel moel Eesti majandus saaks vältida tõenäolist evolutsioonilist arengutupikut, mis ähvardab tekkida seoses sellega, et majandusruum muutub kallimaks ja senine majandusstruktuur innovatsioonile keskenduva majanduse jaoks sobimatuks.
"Uuringutele tuginedes saab fond täpsemalt kaasa aidata Eesti innovaatilisele arengule. Sisuliselt tähendab see seda, et Eesti majanduse konkurentsi tagamiseks järgnevatel aastakümnetel luuakse teaduslik aluspõhi," ütles Eesti Arengufondi nõukogu aseesimees Erik Terk.
Arengufondi juhatuse Ott Pärna sõnul on uuringud tulevikus aluseks tehnoloogiaettevõtete põhikapitali investeerimisotsuste tegemisel. "Me oleme aastakümneid olnud tunnistajateks Soome edule, mille taga on suuresti 40 aastat tegutsenud Soome innovatsioonifond SITRA. Eesti teeb sellel teel esimesi samme, kuid oluline on teha neid õigetel alustel, sest nii antakse sisu "targa raha" mõistele ka praktikas," selgitas Pärna.
Uuringut läbi viivat ekspertgruppi juhib professor Urmas Varblane ning uuringusse on lisaks Tartu Ülikoolile kaasatud ka mitmeid teisi Eesti teadusasutusi ja väliseksperte.
Seotud lood
Tänasel Arengufondi hommikukohvil süüdistas
Eestimaa Looduse Fondi nõukogu liige Rainer Nõlvak meediat selles, et Eestis on
liikvel liiga vähe riskikapitali.
Tartu Ülikooli majandusteaduskonna
professor Urmas Varblane ütles ETV tänahommikuses saates „Terevisioon“, et
valesti arvavad need, kes loodavad hakkama saada vaid siseturule suunatuna.
Eesti Telekomi kevadel ametist lahkuv
juht Jaan Männik ütles aripaev.ee-le, et peamine on, et arengufondil on raha.
Tehnoloogiaettevõtetesse investeeriv ja
sotsiaalmajanduslikku arenguseiret teostav Eesti Arengufond asub looma oma
meeskonda ja otsib nii Eestist kui ka väljastpoolt ambitsioonikaid ja
kogemustega inimesi.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.