Eestit kevadel tabanud kübersõjas kasutati
serverite ülekoormamise kõrval ka keerulisemaid ründamisviise, mille olemust
riigi infoturbe spetsialistid seletada ei oska.
"Päris mitu korda tehti ka selliseid rünnakuid, mille kohta ei oska me mingit seletust anda," vahendas Postimees Riigi infosüsteemide arenduskeskuse infoturbeintsidentide käsitlemise osakonna juhataja Hillar Aarelaiu sõnu.
"See nägi välja musta auguna, tühja graafikuna. Null. Ükski bitt ega bait, ükski pakett üheski suunas ei liikunud. Nagu oleks juhe katki lõigatud," kirjeldas Aarelaid.
Seletamatute rünnakutega õnnestus lühikeseks ajaks sulgeda nii mõnigi Eesti interneti välisühendus.
Viimane tõsisem küberrünne tabas Eestit 18. mail, ent rünnakud pole tänaseni täielikult vaibunud.
Seotud lood
Küberrünnak viis rivist välja Eesti
hariduse ja teaduse andmesidevõrgu.
USA president George W. Bush ütles eile
pärast kohtumist Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvesega, et küberrünnakute
teema on "huvitav", millest "mul endal oleks palju õppida", vahendas ajalehe
Wall Street Journal blogi Washington Wire.
Küberkurjategijad on alustanud massiivseid
rünnakuid Itaalia veebilehtede vastu
Euroopa Parlamendi täiskogul esinenud Eesti
sotsiaaldemokraat Marianne Mikko ütles, et võimetus tõrjuda küberrünnakut võib
halvimal juhul paisata Euroopa Liidu ajas tagasi möödunud sajandisse.
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.