Eestit kevadel tabanud kübersõjas kasutati
serverite ülekoormamise kõrval ka keerulisemaid ründamisviise, mille olemust
riigi infoturbe spetsialistid seletada ei oska.
"Päris mitu korda tehti ka selliseid rünnakuid, mille kohta ei oska me mingit seletust anda," vahendas Postimees Riigi infosüsteemide arenduskeskuse infoturbeintsidentide käsitlemise osakonna juhataja Hillar Aarelaiu sõnu.
"See nägi välja musta auguna, tühja graafikuna. Null. Ükski bitt ega bait, ükski pakett üheski suunas ei liikunud. Nagu oleks juhe katki lõigatud," kirjeldas Aarelaid.
Seletamatute rünnakutega õnnestus lühikeseks ajaks sulgeda nii mõnigi Eesti interneti välisühendus.
Viimane tõsisem küberrünne tabas Eestit 18. mail, ent rünnakud pole tänaseni täielikult vaibunud.