Teadust ja religiooni on tihtipeale püütud
vastandada. Ameerika Ühendriikides läbi viidud uurimus näitas, et teadlaste
hulgas on tõepoolest suhteliselt vähem usklikke kui kogu elanikkonna hulgas,
kuid selle põhjuseks ei ole nende õpitav eriala või akadeemiline surve.
Uurimus püüab ümber lükata veendumust, mille kohaselt loodusteaduste uurimine inimestes usu hävitab. Kõige suuremat rolli inimese religioossuse määramisel mängib hoopis kodune kasvatus, vahendas LiveScience.
"Meie uurimus ei toeta levinud arvamust, mille kohaselt teadlased oma usust õpingute käigus pöörduvad, kuna teaduse ja usu põhimõtted on vastuolus või kuna ülikool usklikele survet avaldab," ütles uurimuse üks autoritest, Buffalo ülikooli sotsioloog Elaine Howard Ecklund.
"On oluline, et inimesed sellest aru saaksid, et suudaksime rahumeelselt lahendada religiooni ja teaduse vastuolusid, mis on seotud näiteks tüvirakkude uurimise või evolutsiooniga," väitis Ecklund.
Ajakirja Social Problems viimases numbris avaldatud uurimuse käigus küsitleti 1646 teadlast 21 tippteadusega tegelevast ülikoolist. Põhjalikumalt intervjueeriti 271 teadlast. Uuriti füüsika, keemia, bioloogia, sotsioloogia, majanduse, politoloogia, psühholoogia ja teiste erialade teadlasi.
Miks siis teadlased on vähemreligioossed? Uurimus näitas, et kõige paremini saab inimese religioossust ennustada tema koduse kasvatuse põhjal – usklikest peredest pärit teadlased on pigem usklikud. Sama kehtib kahtlemata ka ülejäänud inimeste kohta.
Uurimuse käigus leiti ka, et:
1. 52 protsenti küsitletud teadlastest ei kuulunud ühegi religioosse ühenduse koosseisu. Ülejäänud rahvastikust ei kuulu USAs usuühendustesse vaid 14 protsenti.
2. Usklike teadlaste hulgas oli juute 15 protsenti. Ülejäänud usklike hulgas on juute vaid 2 protsenti.
3. 14 protsenti kõigist ameeriklastest nimetavad end evangelistideks või fundamentalistideks. Teadlaste hulgas on selliseid alla kahe protsendi.
Huvitav kombel uskusid jumalat pigem nooremad teadlased, kes käisid rohkem ka jumalateenistustel.
Kui nende noorte ja usklike teadlaste usk on vankumatu, võib see Ecklundi arvates ennustada religioossuse süvenemist ameerika teadusringkondades.
Sellest uurimusest võiks järeldada ka seda, et religioossetest peredest pärit lastest saavad tippteadlased väiksema tõenäosusega kui mittereligioossete perede lastest. Tõstatub küsimus – kas uurimuse tulemuste põhjal saab teha mingeid järeldusi tõsiusklike ameeriklaste keskmise intelligentsustaseme kohta?
Seotud lood
Lugejad eelistasid sel nädalal järgmisi
lugusid:
Kõik teadsid Helenet (42) kui sooja ja elava iseloomuga edukat naist. Tööl olles oli ta asjalik ning kodus tegeles laste ja majapidamisega. Õhtuti premeeris ta end tihti pokaali veiniga, et igapäevaseid muresid vaigistada ja stressi leevendada. Viimasel ajal vaevles ta aga unetuse käes ja ka lähedaste sõnul hakkas ta oma sära kaotama. Enese teadmata viis pidev veinitamine naise sügavamale alkoholi lõksu ja õhtusest lõõgastusrituaalist sai hoopis uneprobleemide põhjustaja. Helene jagab oma lugu, kuidas ta sõltuvusest vabanes ja enda elus uue lehekülje keeras.