Uus Maa: büroopindade turul ületab nõudlus jätkuvalt pakkumist

Südalinnas asuvad A+ kvaliteediklassi büroomajad toimivad 100%lise täituvuse juures ning vabade pindade tekkimisel leitakse sinna kiiresti uus üürnik, sageli ilma avaliku pakkumiseta. Kesklinna büroode üürihinnad on vahemikus 170 - 250 kr/m2 kuus. Äärelinna, eelkõige Mustamäe ja Kristiine suunale on ehitamisel mitmed uued büroohooned. Arvestades seda, et reeglina on üle poolte uutest pindadest üürilepingutega kaetud juba enne elamute valmimist, võib järeldada, et nõudlust jätkub ning uued büroomajad saavad täidetud. Uued äärelinna büroomajad rõhuvad ka eksklusiivsusele ja disainile, nagu näiteks Eesti suurim Tammsaare ärimaja, mis valmib 2009. aastal. Ka selle projekti puhul on juba ehituse alguses pooltele pindadele potentsiaalsed üürnikud leitud.

Kaubanduspindade juurdekasvu II kvartalis ei olnud. Laienemisega on alustanud Rocca al Mare kaubanduskeskus, kus esimese etapi lõppemisega 2008. aastal lisandub 16 000 m2 uut kaubanduspinda. 2007. aasta lõpus valmib ka uus Rotermanni äritänav, mis lisab kesklinna 4000 m2 kaubanduspinda. Kaubanduspindade üürid jäävad ostukeskustes vahemikku 400 - 700 kr/m2 kuus.

Nõudlus ärimajade ostmiseks on suur ning sellest tulenevalt on langenud ka tootlused. Tänased tootlustasemed, millega on ostjad valimis tehingutesse minema jäävad suurusjärku 7-8%, kuid müüjate ootused on sageli kõrgemad. Teises kvartalis toimus ka tehing Sikupilli kaubanduskeskusega, kus tehingusummaks oli ligikaudu 700 mln krooni.

Lao ja tootmispindade turg areneb jätkuvalt põhimagistraalide äärealadel linnast üha kaugemale. Populaarseim piirkond on endiselt Tartu mnt, millele järgnevad Pärnu mnt ja Peterburi mnt. Uute pindade kiire leidmine on praktiliselt võimatu, ooteaeg vajaliku hoone valmimiseni on kuni aasta, mistõttu tuleb firmadel oma plaane pikalt ette teha. Kehtestatud detailplaneeringu staadiumis pakutavaid lao- või toomispindu on piisavalt, kuid valmimisjärgus väga vähe. Selle põhjuseks on see, et arendajad ei ole valmis hakkama ehitama enne, kui on leitud potentsiaalsed üürnikud ning vähemalt kolmandik objektist on kaetud lepingutega. Lisaks sellele heidutab arendajaid ka tõusev ehitushind ning väike üürihinna tõusupotentsiaal.

Lao- ja tootmispindade hinnad tõusid 2006. aasta jooksul ligikaudu 10%. 2007. aasta esimesel poolel hinnatõusu toimunud ei ole, kuna uued hinnad vajavad üürnike poolt harjumist. Üürihindade tõusuks avaldab survet eelkõige ehitushindade tõus. Kui aasta alguses oli 100 kr/m2 kuus üürnikele suhteliselt kallis hind, siis tänaseks on nad sunnitud sellega leppima, kuna häid ruume ongi võimalik vaid sellise hinnaga leida. Vanemates amortiseerunud hoonetes on pinda võimalik leida ka hinnaga kuni 60 kr/m2 kuus.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et teises kvartalis on elamispindade turul ostjate huvi võrreldes esimese kvartaliga suurenenud. Potentsiaalsete huviliste hulk on suur, kuid tehinguni jõutakse pikema müügiperioodi jooksul. Hinnad diferentseeruvad lähitulevikus olenevalt asukohast, lisaväärtustest, kvaliteedi tasemest ning eksklusiivsusest. Kätte on jõudnud aeg, kus taas on võimalik kinnisvaraturult leida hea hinnaga objekte ning teha soodsaid investeeringuid. Äripindade turul võib majanduskasvu jätkudes prognoosida aktiivset ehitust ning arengut ka järgmise poolaasta jooksul.