Kodutud loomad toovad Tehole sisse miljoneid

Pealinn on maksnud Tehole loomade hoiustamise eest viimasel kahel aastal kokku 12,6 miljonit krooni. Hinnanguliselt on sellest vaid 2,5-3 miljonit krooni läinud MTÜ-le Loomade Hoiupaik, mille Teho loomade pidamiseks asutas. Täpsed summad on teadmata, sest MTÜ juhataja Ainike Nõmmisto suunab küsimused Teho raamatupidajale, kes on pikemalt haiglas, ja Anipai numbreid ei täpsusta. Teada on vaid linna kantud raha Tehole ja majandusaasta aruandes kajastuvad ülekanded MTÜ-le. 2005./2006. majandusaastal kandis Teho hoiupaigale 1,36 miljonit krooni.

Raha on aga järjest juurde tulemas, sest Teho leping Tallinna linnaga kestab aastani 2010. Riigihanke maksumus oli algselt aga kordades väiksem, 4,8 miljonit krooni ilma käibemaksuta.

Riigihankel polnud varasem kogemus olulineHoiupaiga riigihanke kuulutas Tallinna kommunaalamet välja 2004. aasta jaanuaris. Vana hoiupaik Pääskülas oli ajast ja arust ja linn otsustas ehitada täiesti uue. Kommunaalameti juht Ain Valdmann on Heikki Anipai vana sõber, Anipai ja Valdmann on varemgi tehinguid teinud. Konkursi tingimustes oli ISO 9001 sertifikaadi nõue, kuid loomade hoidmise kogemust ei nõutud.

Ainsana pakkumise teinud Teho küsis ühe koera ülalpidamise eest 245 krooni päevas ja kassi eest 66 krooni päevas - kuni kaks nädalat looma kohta.

Juba siis oli see suurem summa, kui küsib loomahotell praegu kodulooma ajutise hoidmise eest. Vanas Pääsküla varjupaigas elas 50-60 koera ja 70 kassi. Linn maksis ka nende ülalpidamise eest mitu korda vähem - koera eest 23,8 krooni ja kassi eest 14 krooni. Veel võrdluseks: üks vang läheb riigile maksma 300 krooni päevas, lastekodulapse ülalpidamine maksab aga 266 krooni päev.

Lisaks kohustus linn maksma igakuist püsihinda, mis praegu on 56 000 krooni. Vastutasuks pidi Teho ostma maa ja ehitama moodsa varjupaiga Tallinna.

Teho ostiski Raku karjääri lähedal 1,9 hektarit maad, mille eest eelmine omanik küsis 3,8 miljonit krooni. Kogu projekt maksis pakkumise järgi 6 miljonit krooni, Teho võttis 80 protsendi ulatuses pangalaenu.

Praegu on Loomade Hoiupaiga palgal kümme inimest, lisaks kaks loomaarsti. Nõmmisto sõnul tulevad nad rahaga välja. Näiteks on loomade toitmine tasuta, sest igakuine tonn kuivtoitu saadakse annetusena.

Teho jätab osa linnalt saadud rahast endaleTeho võitis hoiupaiga konkursi 2004. märtsis ning varjupaik valmis 2005. aasta oktoobris. Detailplaneeringu koostas arhitekt Enn Laansoo, Valdmann koos Anipaiga käis seda pidulikult avamas. Nad kõik käisid ka tutvumas Berliini kodutute loomade varjupaigaga.

Teho peabki kuskilt pangalaenu tagasi teenima, sest on äriettevõte, vastas Tallinna keskkonnaameti jurist Urmas Ehasoo küsimusele, kas linn tunneb huvi, et iga loomade heaks jagatud kroon ka sihtkohta jõuaks. "Me usaldame, meil on Tehoga leping ja selle järgi tehakse," sõnas Ehasoo.

Tallinn ja teised omavalitsused maksavad varjupaigale looma ööpäeva eest nagu korralikus noortehostelis. Saku vald maksab koera eest näiteks 220 krooni ja kassi eest 90 krooni päevas. Eelmisel aastal kandis Saku vald loomade eest üle 144 000 krooni, rääkis vallaametnik Tiina Kubbi.

Päevatasu Tallinna linnalt on praegu koera eest 274 krooni ja kassi eest 62 krooni. Päevatasu on õigus küsida aga vaid kaks nädalat. Selle ajaga peaks loomale leidma kodu, siis ta hukatakse või ta elab edasi priikostil.

Hoiupaigas loomi rohkem, kui ette nähtudHoiupaiga mahutavus on suurem, kui riigihankes ette nähtud. Selle järgi peab see mahutama 50 koera ning 80 kassi kuus. Tegelikult elas seal 2006. aastal ühes kuus keskmiselt 105 koera ja 238 kassi Tallinnast, lisaks mujalt püütud loomad.

Nõmmisto kinnitas, et neil on küll 55 koeraboksi, kuid sinna saab panna rohkem loomi. "Koerte arv on 55-100, loomad liiguvad kogu aeg. Kasse on meil 157," loetles ta. Koeraboksid on siiski enamasti ühe looma päralt, sest stressis loomi kokku panna ei saa. Kutsikad on kambakesi.

Heikki Anipai, ASi Teho omanik Nõmmisto kinnitas, et keskkonnaameti töötaja käib vähemalt kord kuus kontrollimas, kas aruandes esitatud loomade arv vastab tegelikkusele.

Teho tegi riigihankel 2004. aastal pakkumise koos MTÜga Eesti Humaanse Loomakohtlemise Selts. Selle endine juhatuse liige Reet Edovald rääkis, et initsiatiiv tuli neilt, sest paar kuud varem üritas selts ise varjupaika teha, kuid ebaõnnestunult. Edovald tahtis pakkuda erinevaid loomakaitseprogramme.

Anipai aga lükkas Eesti Humaanse Loomakohtlemise Seltsi kohe pärast võitu kõrvale. "Ei teagi miks, võib olla olid isiklikud põhjused, olen üsna sõnakas inimene," leidis Edovald takkajärgi.

Heikki Anipai: ei pea andma ülevaadetASi Teho omanik Heikki Anipai keeldus vastamast küsimustele hoiupaigale eraldatud raha kohta.

Anipai kinnitusel on tema firma pakkumises kirjutatud numbrid 6 miljonit ja 3,8 miljonit krooni lahmivad, aga õigeid numbreid ta ei nimetanud. Samuti ei öelnud ta, kui palju kandis Teho hoiupaigale raha 2006./2007. majandusaasta eest.

"Ega peagi andma ülevaadet. Me oleme eraettevõte," lausus ta. "Miks ma peaksin oma sisemisi rahavoogusid kommenteerima. Ma ei mängi kaasa, sest te tahate teada, kui palju Tehole raha jääb."

Valdmann ja Anipai vanad sõbradTallinna kommunaalameti juht Ain Valdmann ja ASi Teho üks omanikke Heikki Anipai tunnevad teineteist Tallinna Tehnikaülikooli ajast (siis TPI) ja on koos asutanud firma AS Vare Vara, mis pidi hakkama tegelema nõukogude sõjaväe kinnisvaraga.

Ehkki see firma ei hakanudki korralikult tegutsema, ühendab mehi veel majaehituslaen, mille Valdmann sai 1999. aastal Teho tütarfirmalt OÜ Feierson. Umbes samal ajal hakkas Teho ühena kolmest firmast võitma Tallinna tänavapuhastuse riigihankeid.

Tehol hea koostöö välikempsude alalTeho tütarfirmal Coltelli OÜ-l on olnud hea koostöö Tallinna kommunaalametiga välikempsude alal, kuid sel aastal võitis riigihanke ootamatult konkurent Kemmerling OÜ.

Mullu võitis ajutiste välikäimlate paigaldamise hanke kommunaalametilt Coltelli 782 000 krooniga, 2005. aastal samuti tema.

Tartu firma Kemmerling OÜ projektijuht Tõnis Ilves rääkis, et nad osalesid pealinna välikempsude hankel rohkem hasardist ja võit tuli üllatusena. Varem pole nad neis riigihangetes kaasa löönud, sest ei kvalifitseerunud. Hiljuti aga pärast ühe teise sarnase tegevusega firma ostu sobisid nad tingimustele ja otsustasid osaleda.

Ilvese firma pakkus suvekempsude hanke eest 100 000 krooni rohkem kui Coltelli, kuid viimasel oli üks dokument puudu: tööde teostamise kava. Seetõttu läks välikempsude hange 882 000 krooni eest Kemmerlingile. Ilvese sõnul on sellised hanked auasi, sest hinnakirja järgi ei saaks nii odavalt teenust müüa.

Kommentaar

Tõnu TuppitsTallinna keskkonnaameti juht

Kommunaalameti tehtud riigihanke "Hulkuvate ja kodutute loomade püüdmine ja hoidmine" toimumise ajal kehtinud riigihangete seaduse (RHS) N15 (riigihanke maksumuse määramine) lg 1 kohaselt võetakse teenuste tellimise korral kavandatavate hankelepingute alusel, mille kehtivusaeg on pikem kui 48 kuud, riigihanke eeldatava maksumuse määramisel arvesse teenuste osutamise ühe kuu maksumus korrutatult 48ga. Miks on hanke maksumuseks deklaratsioonis märgitud 4,8 miljonit krooni, on käesoleval ajal raske öelda. Tegemist on arvestusliku maksumusega, mille arvutamise alused ei ole meile teada. Ka RHS N 15 lg 1 sätestatust lähtudes on meil seda raske kommenteerida.

Tasub teada- Tallinna kommunaalamet kuulutas loomade hoiupaiga tegemise konkursi välja 2004. aasta jaanuaris. Osalejatelt nõuti ISO 9001 sertifikaati, konkursil osales vaid AS Teho.

- Teho ostis maatüki Rakus, maa eest küsis eelmine omanik 3,8 mln krooni.- Kogu projekt läks Tehole maksma 6 miljonit krooni.- Teho on kahe viimase aastaga saanud Tallinnalt kodutute loomadega tegelemise tarvis üle 12 miljoni krooni.- 2005./2006. majandusaastal maksis Teho loomade hoidmisega tegelevale MTÜ-le 1,36 mln krooni.