Kuigi riigiprokuratuur saatis Vene
Föderatsiooni peaprokuratuurile palve anda küberrünnakute uurimisel õigusabi,
keeldub vene pool Eesti palvet täitmast.
Riigiprokuratuur saatis Vene Föderatsiooni peaprokuratuurile 10. mail õigusabipalve, kus paluti kaasabi aprilli lõpus alguse saanud Eesti vastaste küberrünnakute taga olevate isikute leidmiseks, kes võivad asuda Venemaal, teatas prokuratuur.
28. juunil saabunud vastuses keeldus Vene peaprokuratuur Eesti palvet täitmast.
Eesti peaprokuröri Norman Aasa sõnul on äärmiselt kahetsusväärne, et Vene Föderatsioon keeldus koostööst, seda eriti olukorras, kus suur osa rahvusvahelisest üldsusest on küberkuritegude ohtlikkust tänaseks mõistnud ja otsib võimalusi neile üheskoos vastu astuda.
Õigusabipalve esitati Eesti ja Venemaa vahel sõlmitud õigusabi ja õigussuhete lepingu kohaselt.
Samuti lubas igakülgset koostööd Eesti õiguskaitseasutustega mai alguses Eestit külastanud Vene parlamendi delegatsioon.
Seotud lood
Venemaalased suhtuvad üldiselt positiivselt
Eesti kodanikesse, kuid taunivad Eesti valitsuse tegevust, selgus Venemaal läbi
viidud uuringust.
Euroopa Parlamendi täiskogul esinenud Eesti
sotsiaaldemokraat Marianne Mikko ütles, et võimetus tõrjuda küberrünnakut võib
halvimal juhul paisata Euroopa Liidu ajas tagasi möödunud sajandisse.
18aastane informaatikatudeng müüb 150
dollari (ligi 2000 krooni) eest Venemaa internetifoorumites teenust, mis paneb
50 000 arvutit samaaegselt ühte serverit ründama.
Vene Föderatsiooni saatkonna 10. juulil edastatud väide, nagu oleks
Eesti-vastaste küberrünnakute uurimiseks alustatud kriminaalmenetluses Venemaale
saadetud õigusabipalve vormistatud ebakorrektselt, ei vasta tõele, teatas Eesti
Riigiprokuratuur.
Föderaalreservi kolmapäevane pressikonverents valmistas investoritele üllatuse ning kulla hind sööstis järsult alla. Kas kujunemas on hea ostukoht?