Ekspeaminister Mart Laar esines teisipäeval
Euroopa Õigusalase Koostöö Üksuse (EUROJUST) kutsel seminaril Brüsselis, kus
tutvustati Eesti kogemusi Venemaalt lähtunud küberrünnakute tõrjumisel.
EUROJUSTi liikmete ning kõrgemate ametnike kõrval osalesid seminaril ka EUROPOLi esindajad. Laar tutvustas seminaril Eesti ajalugu, Eesti saavutusi teel tagasi Euroopasse, kogemusi e-valitsuse sisseviimisel ning võitlust hiljutiste küberrünnakute vastu. "Just saavutused e-valitsuse sisseviimisel aitasid Eestil tõrjuda enda vastu suunatud rünnakud," sõnas Laar. "Kui samalaadne rünnak oleks tabanud mõnda teist riiki, kus e-valitsuse ülesehitamisel ollakse viletsamal järjel, oleks tagajärjed võinud olla väga rasked."
Laar rõhutas oma esinemises ka riiklike ning erastruktuuride koostöö olulisust, pidades seda üheks edu pandiks küberrünnakute tõrjumisel.
Laar väitis, et pole vahet, kas terroristid tegutsevad püsside, pommide või arvutitega, terrorism on terrorism ning suhtuda tuleb sellesse samal kombel. "Seda kahetsusväärsem on olnud Venemaa hoiak, kes on keeldunud koostööst Eesti õiguskaitseorganitega küberrünnakute uurimisel."
Kommenteerides ettekandele järgnenud arutelu ütles Laar, et sellel avaldati Eesti edule "esimeses kübersõjas" tõsist tunnustust ning oldi väga huvitatud Eesti kogemusega tutvumisest. "Suutlikkus Venemaa küberrünnakud tõrjuda on tõstnud Eesti mainet," kinnitas Laar. Venemaa soovimatus Eestile õigusabi osutada äratas EUROJUSTi liikmetes hämmingut ja kriitikat ning EUROJUST lubas omalt poolt kaaluda samme Eesti abistamiseks. Seminaril rõhutati korduvalt ka vajadust küberterrorismi puudutava seadusandluse väljatöötamiseks.
EUROJUST on 2002. aastal loodud Euroopa õigusalase koosöö üksus, mille eesmärgiks on tõhustada Euroopa riikide koostööd võitluses piiriüleste kuritegude ning organiseeritud kuritegevuse vastu.
Seotud lood
USA majandusajakiri Forbes uuris, kust on
pärit enim küberkurjategijaid. Edetabeli tipu vallutas USA.
Eestit tabanud küberrünnakuid analüüsides
on britid võtnud vaatluse alla oma süsteemide haavatavuse. Valitsusekspertide
järeldus: oht samasugusteks rünneteks on suur ning aina kasvab.
IRLi esimees Mart Laar ütles Kanadas
toimunud Atlase Fondi aastakonverentsil peetud ettekandes, et parimaks tõendiks,
et Eestit tabanud kübersõda lähtus Venemaalt pole IP-aadressid, vaid Venemaa
võimude keeldumine Eestileküberterrorismi uurimiseks abi osutamisest, kirjutas
SL Õhtuleht.
Teisipäeva, 8. mai hilisõhtul kell 23 algas suuremahuline küberrünnak, mis
kestab praeguseni, teatas Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.