Probleemlaenude osakaal hakkas kiiresti kasvama

Kui pankade laenumahust moodustavad tarbimislaenud vaid 14 protsenti, siis kahe või enama kuuga maksetähtaja ületanud viivislaenudest moodustavad 60 protsendiga lõviosa just tarbimislaenud.

Tänavu mais lasus eestlaste õlul kahe või enama kuuga maksetähtaja ületanud tarbimislaene rohkem kui 300 miljoni krooni eest, mille eest võiks soetada näiteks 35 000 Hugo Bossi ülikonda või üle 50 000 puhkusereisi Kreetale.

"Kõige drastilisemad juhtumid on kindlasti need, kus tuleb võlgnikult raha kätte saamiseks hakata tema vara realiseerima. Kui võlgniku ainus vara on tema eluase, siis miski ei takista selle müükipanemist," sõnas võlgade sissenõudmisega tegeleva Julianus Inkasso juhatuse liige Jaanus Laidvee.

Inkassofirmasse jõuavad tarbimislaenude võlanõuded pärast seda, kui pangad võlgnikuga kokkuleppele ei jõua ja nõude loovutavad. Mõnes pangas viivad võlgade sissenõudmise lõpuni ka panga enda juristid.

Enne pankrotti tuleb läbida pikk kadalipp

Laidvee lisas, et Julianus Inkassos on tõepoolest olnud juhuseid, kus võlgniku vara pannakse sundmüüki, et rahuldada kreeditoride nõuded.

Laidvee sõnul on ette tulnud ka seda, et välja on kuulutatud eraisikust võlgniku pankrot. "Sellega võib kaasneda veel keeld osaleda äritegevuses või elukohast lahkumise keeld," rääkis ta.

Selleks, et asi jõuaks võlgniku vara kallale minekuni, peab laenu tähtajaks tasumata jätnud inimene siiski läbima pika kadalipu ning keelduma igasugusest koostööst panga ja hiljem ka võlgade sissenõudjaga.

"Kui klient ei ole asunud võlgnevust likvideerima hiljemalt kolme kuu jooksul tähtaja möödumisest ja ignoreerib meie telefonikõnesid, e-kirju ning muid katseid kontakti leida, oleme sunnitud võlanõude loovutama," selgitas Sampo Panga eraisikute krediidiriski juht Arvi Lipp.

Lõviosa probleeme lahendatakse pangas

Hansapanga väikefinantseerimise osakonna juhi Annely Hermani sõnul leiab lõviosa makseraskustesse sattunud kliente sobiva lahenduse koostöös pangaga. "Enamlevinud lahendused on uus sobivam maksegraafik või maksepuhkus," märkis Herman. Samas tuleb võlgnikul meeles pidada, et laenulepingu muutmisega võivad kaasneda kõrgem intress ja täiendav teenustasu.

"Kiirlaenude võtjad teevad sageli otsuseid, lootes ainult oma majandusliku seisu paranemisele lähitulevikus.

Nii aga ei pruugi minna ja kokkuvõttes ei suuda laenaja enam kohustusi teenindada," rääkis SEB Eesti Ühispanga äriarendusjuht Triin Messimas.

Auto ostmiseks 50 000 krooni tarbimislaenu võtnud 25aastane arvutitehnik Degmar Markov mõtleks enda sõnul järgmist väikelaenu võttes hoolikamalt järele kui esimese laenu puhul, kuid peab sellist laenuvõimalust siiski vajalikuks inimestele, kel pole suurema ostu tarbeks hädapärast summat rahakotist võtta.

"Oht makseraskustesse sattuda tekib siis, kui inimesed ei arvesta oma laenueelsete kohustustega, nagu mõni järelmaks, kommunaal- või sõidukulud," arvas noormees.

"Nii kaua pole tarbimislaenudega probleemi, kui laenuvõtja sissetulekuid ja laenukohustusi ning nende omavahelist seost kontrollitakse," sõnas Nordea Panga järelevalvespetsialist Alar Kondratjev. Pangavälistele kiirlaenukontoritele viidates sõnas mees, et on olemas laenuandjaid, kes ei pruugi klientide tausta piisavalt kontrollida.

Krediitkaardivõlg ajendab tarbimislaenu võtma

Noore neiu peas keerlevad vähemalt korra päevas muremõtted, kuidas tasuda krediitkaardi 10 000 kroonini ulatuv võlg, maksta sõbrale tagasi temalt laenatud summa ja samal ajal nautida suviseid, aga tihti kulukaid ettevõtmisi.

23aastane juhiabi ametit pidav tallinlanna, kes soovis jääda anonüümseks, sai oma esimese krediitkaardi kohe tudengipõlve alguses. Kaart on siiani paari tuhande krooniga miinuses, ent see võlg on uute kõrval tühine. "Järgmise krediitkaardi võtsin siis, kui hakkasin ülikoolis lõputööd kirjutama ega töötanud kolm kuud," rääkis neiu.

"Kasutasin kaarti igapäevasteks ostudeks ja muidugi ka garderoobi uuendamiseks, sest kiusatus uusi asju osta on noorel inimesel väga suur," meenutas ta. Võetud krediitkaart lubab kulutada kuni 6000 krooni ja iga selle summa ületanud kroonid peab omanik järgmisel kuul korraga tagasi maksma. Näiteks äsja alanud juulis maksis noor neiu pea kogu sissetuleku krediitkaardivõlaks. "Olen olukorras, kus peaksin terve kuu elama ainult krediidist," tõdes neiu.

"Pean võtma 10 000 krooni tarbimislaenu, et lõpuks oma krediitkaardivõlast lahti saada," nentis neiu ja lisas, et pärast võla tasumist kavatseb ta krediitkaardi katki lõigata.

Kas tarbimislaenuga ei alga mitte uus nõiaring, seda hätta sattunud neiu öelda ei osanud, kuid krediitkaardist loobumist peab ta suureks sammuks tarbimisvõlgadest vabanemisel.

Kommentaarid

Katri Heinjärv, Tallinnas Sotsiaaltöö Keskuse võlanõustaja

Võlanõustaja vastuvõtule pöörduvad viimasel ajal sagedamini kliendid, kellel on probleeme tähtajaks tasumata tarbimis- ja SMS-laenudega: keskmiselt paar-kolm inimest nädalas.

Meie poole pöörduva tüüpilise kliendi näide on selline, et mingil ajahetkel veel töötav inimene võtab tarbimislaenu oma teiste väiksemate võlanõuete katteks.

Probleem on ka selles, et maksehäireregistris olles ei saada laenu suurematest pankadest, vaid tuleb leppida kõrge intressiga alternatiivsete laenukontorite teenustega. Krediidilepinguid ei loeta pahatihti ka korralikult läbi ja nii mõnigi klient üllatub, kui laenates 50 000 krooni peab ta pikkade aastate jooksul tagasi maksma 150 000 krooni. Meie kuulame inimesed ära, selgitame neile nende õigusi ja kohustusi ning oleme abiks lahenduste leidmisel võlgade tasumiseks.

Inimesel, kes ei suuda oma 50 000-100 000kroonist võlga tagasi maksta, on reaalne oht täitemenetluse käigus eluase kaotada. Seetõttu on esmatähtis inimese sissetulekut suurendada, näiteks uus töökoht leida. Tihtipeale peab õppima elama edasi oma võlaga.

Sven Meimer, Eesti Panga finantsvahenduse osakonna juhatajaTarbimislaenud on eluasemelaenudest kõrgema riskisusega laenud, seetõttu on üsna loomulik, et tähtajaks tasumata laenude osakaal tarbimislaenude hulgas on tunduvalt suurem. Kui eluasemelaenude hulgas on selliseid laene, kus laenumaksega on viivitatud rohkem kui kaks kuud, üldiselt alla poole protsendi, siis tarbimislaenude puhul on üsnagi tavaline, et see osa on 2-3 protsenti. Tarbimislaenude kõrgemat riskisust tasakaalustab nendelt laenudelt võetav kõrgem intress.

Tarbimislaenu võtmine on oma olemuselt samaväärne mis tahes muu rahalise kohustuse võtmisega, mistõttu ei erine tarbijalaenude sissenõudmise kord millegi poolest mis tahes muu rahalise nõude sissenõudmise korrast. Kui muuta tarbimislaenude sissenõudmine teiste rahaliste nõuete sissenõudmisega võrreldes karmimaks, siis töötab see ennekõike tarbimislaenu andja huvides, kellel on väga lihtne oma rahalist nõuet probleemide korral sisse nõuda.