Uuring kinnitab vähi ja toitumise seost

Ajakirja Cancer Epidemiology, Biomarkers Preventions juulikuu numbris ilmunud artiklis tuuakse välja rinnavähi esinemissageduse muutus Shanghais ning selle oletatavad põhjused. Uurimuse viisid läbi Fox Chase Cancer Center'i teadlased Philadelphiast.

LiveScience'i vahendatud artiklis väidetakse, et Shanghai naised, kes söövad läänelikult ehk tarbivad palju liha ning magusat, on kaks korda suuremas rinnavähiohus kui naised, kes on jäänud traditsiooniliselt hiinlastele omasemate toitumisharjumuste juurde.

"Tendents tuli eriti selgelt esile ülekaaluliste keskealiste naiste puhul, kes olid oma lisakilod hankinud tõenäoliselt just magusa-liha dieedist," ütles Dr Marilyn Tseng.

Uuringu tulemus ei ole asjatundjaile siiski üllatuseks. USAsse sisserännanud inimeste tervist uurinud teadlased on varemgi täheldanud, et läänelik elu võimendab teatud haiguste esinemissagedust. Nendeks on peamiselt teatud tüüpi vähivormid, nagu käärsoole-, rinna-, eesnäärme- ning munasarjavähk. Rinnavähi esinemissagedus on USA rahvusliku vähiinstituudi andmeil USAs koguni neli kuni seitse korda kõrgem kui Aasias.

Uuringud kinnitavad, et esimese põlvkonna immigrantidel on vähirisk praktiliselt identne kodumaale jäänud rahvuskaaslastega, kuid nende lastel ja eriti lastelastel on juba enam-vähem elukohariigi keskmine vähirisk, mis osutab, et tõenäoliselt on keskkonnamõjud vähi tekitamisel märksa olulisemad mõjutajad kui geenid.

Siiski ei ole ka Aasia vähile immuunne piirkond. Igal piirkonnal on omad spetsiifilised probleemid, mistõttu on Aasias lääne suhtes enam levinud haigusteks maksavähk, mis on seotud peamiselt B-hepatiidiga, ning ninaneeluvähk, mida seostatakse vanadest ahjudest pärit suitsuga. Nende vähivormide esinemissagedus USAsse elama asudes hiinlastel väheneb.

Siiski ei saa ka geenide rolli alahinnata. Mõnedel inimestel on vähi tekkimine paratamatus ning siin ei aita ei tervislikud eluviisid ega ka elukohavahetus. Näiteks käärsoolevähk võib geneetilise eelsoodumuse tõttu tekkida ka noortel inimestel. See on paljudel juhtudel selgelt geneetiline probleem, kuid õnneks esineb seda suhteliselt harva.

Teadlased avastavad pidevalt uusi geene, mida seostatakse vähi tekkega. Neile uuringutele tuginedes on tulevikus võimalik igaühel teada saada oma geneetilise eelsoodumuse ulatus vähi tekkeks.

Paari päeva eest ajakirjas Nature Genetics ilmunud artiklis kirjeldavad Ontario vähiinstituudi teadlased, et lõik kaheksandast kromosoomist võib tekitada kuni 20 protsenti suurema tõenäosuse kolorektaalvähki haigestumiseks. See võib tunduda suur arv, kuid võrrelge seda kahekordse rinnavähi esinemissageduse tõusuga Shanghais või nelja- kuni seitsmekordse riski suurenemisega USAsse elama asumisel ning te näete, et inimesel endal on siiski ka võimalik mõndagi ära teha. Geenid on nagu kaardijaotus, mis meile kätte jagatakse – me ei saa seda kuidagi muuta. Arukaid otsuseid tehes võime aga siiski edukalt mängus püsida.