Valitsuse 100 päeva üllatused

Ehkki praegune valitsus raius end rahva mällu kui maksude alandamise valitsus, on lähima paari aasta jooksul oodata ränka maksutõusu, hinnatõusust rääkimata, kirjutas tänane Äripäev. Uuel aastal lajatab kaela ränk aktsiisitõus, mille valitsus kiirelt ja kärata aprillisündmuste pohmeluses vastu võttis.

Euro võttis praegune valitsus oma südameasjaks, ent selle tulekust enam ei räägita. Avaliku sektori palkasid lubati tõsta üksnes proportsionaalselt tootlikkuse kasvuga, kuid kasvuks võeti appi suisa plaanitava eelarve ülejääk.

Tõsi, valitsus on teinud ka häid otsuseid. Näiteks vanemapalga pikendamine, tulumaksu alandamine, tulumaksuvaba miinimumi tõstmine jne. Nii nagu lubatud.

Valitsuse sada päeva peaks olema sisseelamise aeg. Ent ka aeg, kus selgineb valitsuse nägu ja tegutsemissuund. Paljudele tundub, et valitsus justkui on ja ei ole ka. On ministreid, kes pole veel n-ö pildile saanud. Kuid on ka neid, kes satuvad avalikkuse ette kummaliste sündmustega seoses. Näiteks justiitsminister Rein Lang, kes tähistas oma 50. juubelit Adolf Hitleri surmamonoloogiga.

Küsimusele, kuidas peaminister Andrus Ansip ise valitsuse tegevust hindab, vastab ta lühidalt ja rõõmsalt: "Hästi!" Sellele järgneb loetelu vastu võetud otsustest, alustades tulumaksu alandamisest ja lõpetades pensionitõusuga.

"Need on kõik väga olulised reformid, mida mujal maailmas laialt reklaamitakse. Meie aga ei reklaaminud tulumaksu alandamist üldse. Maksukoormus alaneb nelja aastaga märgatavalt," räägib ta.

"Valitsus on esimese saja päevaga näidanud end väga heast küljest ja koostöövõimelisena ning ma loodan, et neid päevi saab olema kuni nelja aasta lõpuni," lausub Ansip.

Politoloogide hinnangul ei õitse ükski valitsus lõpmatult ning varem või hiljem tuleb langus. Valitsuspartei praeguse suure toetuse taga on politoloogide hinnangul pronkssõdur ja tava, et uut valitsust ikka toetatakse.

"Langus tuleb harilikult aasta või pooleteise pärast, vahel veelgi hiljem," selgitab politoloog Tõnis Saarts. "Eks valitsus lähtub oma poliitika kujundamisel reaalsetest väljakutsetest. Oodata, et üks valitsus saja esimese päevaga kõik oma olulised lubadused täidaks, oleks rumalus. Üks on valimislubadused ja teine on reaalpoliitika. Alati ei pruugi need kokku minna," põhjendab ta.

Tema sõnul on sada päeva liialt lühike aeg, et üksikute ministrite tegevusele hinnangut anda. "Mis aktsiisitõusu puutub, siis käidi see väga osavalt välja kohe Pronksikriisi järel. Kuna kõik olid aprillisündmustest veel liialt haaratud, ei taibanudki keegi eriti küsida, kuidas maksude langetamise poliitika ja nii suuremahuline aktsiisitõus kokku lähevad," räägib Saarts.

Ootamatu ja suur aktsiisitõus on ka ettevõtjatelt valitsusele peamine etteheide.

"Lühidalt öeldes on hea ettevõtete tulumaksu otsus ja halb see, et aktsiiside teemat ettevõtjatega üldse ei arutatud," resümeerib Enn Veskimägi, Standardi suuromanik.

A. Le Coqi juht Tarmo Noop on eriti pahane õlleaktsiisi järsu tõusu peale. "Mis puudutab maksusid ja eriti õlleaktsiisi, ei saa minu suhtumine loomulikult kuidagi positiivne olla. Toonitan veel kord, et näiteks vahe meie naabritega saab olema kolmekordne. Neid vilju hakkame noppima järgmistel aastatel turismi ja üle piiri kaubanduse vähenemises," ütleb Noop.

Ettevõtjad kiidavad aga valitsust reinvesteeritud kasumi maksuvabastuse jätkumisotsuse eest. Noop lisab, et seda otsust oli ka ette aimata. Ettevõtjad soovivad valitsusele veel ka jõudu Pronksiöö tagajärgede silumisel.