Kui vanaks sa elad – küsi oma isalt

California ülikooli teadlane Wen-Chi Hsueh on põhjalikumalt uurinud selle teooria olulist aspekti – telomeere, vahendas The Economist. Telomeerid on DNA korduvjärjestused, mis moodustavad meie kromosoomide otstes kaitsva struktuuri. Iga kord, kui rakk jaguneb, jäävad telomeerid lühemaks. Teatud punktist alates rakk enam jaguneda ei saa. See arvatakse olema kaitsemehhanism kasvajarakkude vastu – kuidagi peab lõpetama kiiresti jagunevate vähirakkude paljunemise (paljudel kasvajatel on aga olemas spetsiaalsed ensüümid, mis telomeere parandavad).

Sellel on aga hind – mingist hetkest alates ei saa ka terve kude enam ennast uuendada. Selle tulemusena me vananemegi. Seega – mida pikemad on su telomeerid, seda kauem sa elad. Miks aga osadel inimestel on pikemad telomeerid kui teistel? Sellele küsimusele püüabki dr Hsueh vastata ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences avaldatud artiklis.

Ta võttis vaatluse alla Pennsylvanias elava amiši kogukonna. Amišid on väga traditsioonilised inimesed, tänapäeva maailmaga ei taha nad eriti kokku puutuda, nad söövad sama toitu, teevad sama tööd ega abiellu inimestega väljaspoolt kogukonda. Nad ei suitseta, joo ega sõida autoga. Sellel eluviisil on huvitav tulemus – erinevalt muust maailmast on amišite meestel ja naistel täpselt sama pikk keskmine eluiga – 71 aastat.

Vabatahtlikelt võeti vereproovid, millest eraldati DNA. Mõõdeti 356 mehe ja 551 naise telomeeride pikkus. Lisaks pandi kirja doonori vanus.

Esimeseks järelduseks oli, et samavanuste meeste ja naiste telomeerid olid sama pikad (mujal maailmas on meestel samaealistest naistest enamasti lühemad telomeerid). See klapib hästi tõsiasjaga, et amiši mehed ja naised elavad sama vanaks. Lisaks näitab see seda, et ka mujal maailmas elavad mehed ei ole looduse poolt määratud elama keskmiselt vähem kui naised – pigem on tegemist suurema enesehävitamisega.

Muidugi on ammu teada, et tervislikud eluviisid võivad elu pikendada. Aga eelkõige mõjutab vanust ikkagi geneetiline taust. Kui tahad kaua elada, vali hoolega oma vanemaid. Pikaealistel vanematel on pikaealised lapsed. Seda arvesse võttes hakkasid teadlased uurima telomeeride pikkusi perekonnasiseselt.

Avastus oli tõeliselt üllatav: laste telomeeride pikkus korreleerus tõepoolest vanemate omaga – aga ainult laste isade telomeeride pikkusega! Ka järglaste eluiga korreleerus just nende isade elueaga. Huvitaval kombel aga ainult tütardel. Lisaks mõjutas laste telomeeride pikkust vanemate vanus – eakamatel vanematel olid pikemate telomeeridega lapsed.

Neid tulemusi ei osata praegu veel hästi seletada. Dr Huesh arvab, et tegemist võib olla vanemate ja laste geenide vahelise konfliktiga. Seda on varem täheldatud emaüsas asuvate loodete juures – loote huvides on emalt võimalikult palju toitaineid saada, ema huvides on aga ka ise sellest kõigest terve ja tugevana välja tulla, et üht-teist jääks ka endale ja järgmistele lastele. On aga raske aru saada, miks on vanematel evolutsiooniliselt kasulik kontrollida järglaste vanust või miks on evolutsiooniliselt soodustatud eakamate vanemate laste pikem elu. Bioloogid on ühesõnaga esialgu pisut segaduses. Kuid kindlustusametnikud võiksid siit üht-teist kõrva taha panna.