Sureme, sest meie rakud surevad. Kui rakk
on oma ülesande täitnud, siis heidab ta hinge. Iga päev sureb meie kehas
miljoneid ja miljoneid rakke, et teha ruumi uutele.
Vanad rakud panevad meid vananema. Raku sees on iga kromosoomi otsas telomeerid, mis sisaldavad geneetilist infot, mis iga raku pooldumisega kaasa läheb. Algul on telomeerid piisavalt pikad selleks, et väike kahjustus siin-seal mõjule ei pääseks. Kuid telomeerid lühenevad pidevalt ning kui see protsess on jõudnud teatud piirini, hakkab info kaduma minema
Kui rakkude surmaprogramm läheb sassi, tekivad vähk või Alzheimeri tõbi. Rakke vanandavad ka ultraviolettkiirgus ning vabad radikaalid.
Siiski ei maksa meelt heita. Teadlastel on juba läinud korda pikendada äädikakärbeste, ussikeste ja hiirte elu – nii geenide väljalülitamise kui ka toidulaual kalorite kärpimise abil. Juba on uuringuid, mille põhjal võib väita, et kunagi koidab päev, mil inimesed võivad elada 140-aastaseks.
Seotud lood
Geenimanipulatsiooni abil õnnestus
teadlastel pikendada organismi eluiga kümme korda. Kui samasugune eluea pikendus
läheks korda ka inimese puhul, võiksid inimesed ühel päeval elada 800 aastani.
Oleks see üldse võimalik?
Kui maailmast elimineerida kõik haigused
ning vananemisnähud, siis kui kaua on inimesel lootust elada. Kas igavesti?
Miks inimesed vananevad? Sellele küsimusele
on ammu üritatud vastust leida. Hävineva keha teooria järgi on keha pidev
parandamine ja korrashoidmine lihtsalt liigne ja asjatu vaev. Kana on lihtsalt
muna abivahend uue muna saamiseks. Pole mõtet kana tervisesse väga palju
investeerida, kuna varem või hiljem kohtab ta rebast.
Kümme enimloetud lugu sel nädalal
Novaatoris:
2018. aastal Leedus loodud ühisrahastusplatvormi
Profitus idee sündis järk-järgult, kui kinnisvara ostjate ja müüjatega suheldes ning kinnisvaraprojekte arendades võis näha inimeste üha suurenevat investeerimishuvi.