Võimalus saada ELi tippdomeeni .eu tekkis 1. detsembril 2005. Siis võis .eu domee-ne registreerida vaid mingi eriõiguse omanik (nt kaubamärgi omanik sai samanimelise .eu domeeni). Vabaks anti .eu domeenide registreerimine 1. aprillil 2006 põhimõttel "kes ees, see mees".
Kuna domeeninimedega on võimalik äri teha, siis algas tõeline tormijooks uutele .eu domeenidele. Praeguseks on registreeritud neid 2,5 miljonit (sh Eestis 5255) ja sellega on .eu maailmas seitsmendal kohal .com, .de, .net, .org, .uk ja .info domeenide järel.
Kui keegi jäi ihaldatud domeenist ilma, on kolm võimalust see siiski saada. Need on ostmine, vaidlemine ja ootamine. Kuna .eu domeen on vabalt kaubeldav vara, võib igaüks endale registreeritud domeeni müüa. Siiani on müüdud üle 50 000 domeeni ja u 4,4 protsenti domeenidest on müügis.
Domeeninime registreerimisel pidi kinnitama, et registreerija ei riku kellegi teise õigusi domeenile. Sellega püütakse vältida domeeninime ärandamist.
Paljud ei tea, et domeeninime registreerimine kehtib aasta. Eestis kehtib kord, et kui .eu domeeni omanik ei ole registreerimisteenuse pakkujale ühe aasta jooksul teatanud, et soovib registreeringut pikendada, pannakse domeen karantiini. 40 päeva jooksul on domeeni endisel omanikul veel võimalik esitada domeeni registreerimise pikendamise avaldus. Kui avaldust ei esitata, kustutatakse registreering ja domeen on kõigile vabalt saadaval.
Aprillis 2006 registreeritud domeenide, mida pole pikendatud, karantiiniaeg on möödas ja seetõttu on just õige aeg veebilehelt
www.whois.eu vaadata, kas ihaldatud domeen on äkki vabanenud.
Seotud lood
Odav elekter ja tootmisvõimsuste suurendamine on kujunenud justkui Eesti Nokia leidmiseks. Majandusanalüütik Mihkel Nestor ja AVH Grupi tegevjuht ning endine Enefit Greeni finantsjuht Veiko Räim arutlevad, milline on selle Nokia mõju majandusele.