Äri- ja haldusjuhtide põuda pole esialgu veel karta

Kuid kas noored on kooli valikul ka võimaliku majanduslangusega arvestanud? Tundub, et mõned on, näiteks Tallinna Ülikoolis ei olegi haldusjuhtimine populaarseim eriala - kui haldusjuhtimist soovib sel sügisel õppima asuda enam kui 700 noort, siis inglise keelt soovib õppida ligi 900 noort. (Siinkohal tekkis väike uitmõte - mis oleks, kui pakuks haldusjuhtimist inglise keeles? Ütleme 40 000 aastas, kolm aastat, 1000 tudengit… kasum?)

Kuid äri äriks. Mis endises pedagoogikaülikoolis veelgi humanitaarsem - ka eesti keele vastu on huvi peaaegu 300 noorel. Seda on sama palju kui reklaami ja imagoloogiat, infoteadust ning rekreatsioonikorraldust õppida ihalejaid.

Samas muidugi on kurb tõsiasi, et tung magistriõppesse on kordi väiksem - inglise keele õpetajaile mõeldud 12 magistrikohale oli reedeks tulnud vaid 7 avaldust. Veel hullem on seis eesti keele ja kirjanduse, bioloogia, füüsika ja tööõpetuse õpetajate osas, kuid Tallinna Ülikool lubas augustis täiendava vastuvõtu välja kuulutada.

Teistes koolides on olukord endine - Tallinna Tehnikaülikoolis on tänavugi populaarseimad erialad ärindus (24 tasuta kohale 459 avaldust) ja haldusjuhtimine (14 kohale 276 avaldust), Eesti Maaülikoolis ökonoomika ja ettevõtlus (12 kohale 370 avaldust), maastikukaitse ja hooldus (18 kohale 286 avaldust) ning kinnisvara planeerimine (18 kohale 202 avaldust). EBSist ja teistestki majanduskallakuga koolidest ei maksa siinkohal vist rääkima hakatagi.

Ühesõnaga, loodame siis, et majandus kõiki reegleid eirates kolme aasta pärast endiselt mühinal kasvab ning kõiki neid haldus- ja ärijuhte ka kusagil vaja läheb.