OMX Baltic−0,4%270,49
OMX Riga0,14%871,89
OMX Tallinn−0,5%1 735,82
OMX Vilnius−0,01%1 041,01
S&P 500−0,07%5 996,86
DOW 30−0,52%44 064,04
Nasdaq 0,01%19 301,43
FTSE 100−1,22%8 025,77
Nikkei 225−0,4%39 376,09
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,94
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%104,31

OMX Baltic−0,4%270,49
OMX Riga0,14%871,89
OMX Tallinn−0,5%1 735,82
OMX Vilnius−0,01%1 041,01
S&P 500−0,07%5 996,86
DOW 30−0,52%44 064,04
Nasdaq 0,01%19 301,43
FTSE 100−1,22%8 025,77
Nikkei 225−0,4%39 376,09
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,94
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%104,31

30.07.07, 17:20

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Teadus- ja arendustöö kulutused kasvasid ligi poole võrra

Statistikaameti möödunud aasta kohta koostatud aastaraamatust selgub, et 2006. aastal tegid kulutused teadus- ja arendustöösse järsu hüppe.

Agnes Ojala

Kui 1998.-2006. aastani kasvasid investeeringud teadus- ja arendustöösse keskmiselt 17%, siis ainuüksi möödunud aastal oli kasv 47%. See oli tingitud nii üldisest tööjõukulude kui ka riigieelarve teadus- ja arendustöö eraldiste olulisest suurenemisest.

Kuigi 2006. aastal kasvas ka teadlaste ja inseneride arv, ei ole nende arendustöödeks kulutatud inimtööaastad jõudnud veel 1990. aastate teise poole tasemele. Üks põhjus on üliõpilaste arvu suurenemine, mistõttu jääb õppejõududele teadustööks vähem aega.

Teadusvaldkondadest kasvas riiklik rahastamine kõige rohkem loodus- ja tehnikateadustes, vastavalt 65% ja 56%.

Ettevõtete teadus- ja arendustöö andmeid koguti esimest korda 1998. aasta kohta. Ettevõtlussektori kulutused hõlmasid siis vastavatest kogukulutustest vaid 20%, 2005. aastal aga juba 45%. Siit on siiski veel pikk maa arenenud tööstusmaade tasemeni, kus ettevõtlussektori tehtavad teadus- ja arendustöö kulutused hõlmavad kogukulutustest kaks kolmandikku.

Ettevõtete kulutustest 85% oli 2005. aastal seotud toote- ja protsessiarendustöödega, seevastu mitteinstitutsionaalsetes sektorites kulus lõviosa (52%) alusuuringutele (2006. aastal 48%).

Agnes Ojala

Seotud lood

Uudised

03.12.07, 09:21

Ettevõtted panid mullu arendustöödesse üle miljardi

2006. aastal ületasid kulutused teadus- ja arendustegevusele Eestis suhtena sisemajanduse koguprodukti (SKP) esmakordselt 1% piiri, teatas statistikaamet.

Uudised

30.07.07, 12:06

Toidukaupadele kulutatakse pea kaks korda vähem kui kümne aasta eest

Eesti keskmine leibkond kulutas eelmisel aastal toidukaupadele 25% oma kogu kulutustest. 1996. aastal oli see pea kaks korda suurem - 41%.

Uudised

30.07.07, 12:16

Haritumad kulutavad enam transpordile, madalama haridusega tubakale

Statistikaameti möödunud nädala lõpus avaldatud andmete põhjal kulutavad madalama haridusega leibkonnapeadega leibkonnad haritumatest rohkem raha tubakatoodetele.

Sisuturundus

01.11.24, 09:20

Juhtimine tasakaalus: Tiina Käsi teekond ja õppetunnid Nordea tipus

Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.