2006. aastal ületasid kulutused teadus- ja
arendustegevusele Eestis suhtena sisemajanduse koguprodukti (SKP) esmakordselt
1% piiri, teatas statistikaamet.
Ettevõtlussektor kulutas teadus- ja arendustegevusele enam kui miljard krooni.
Üheks oluliseks teadmispõhise majanduse suunas liikumist iseloomustavaks näitajaks on riigi teadus- ja arendustegevuse (T A) kogukulutuste suhe SKPsse. Eestis on see näitaja alates 2001. aastast pidevalt kasvanud ja 2006. aastal oli suhe 1,14%.
Kui 2005. aastani oli muutus ennekõike seotud ettevõtlussektoris teostatava T A kasvuga, siis 2006. aastal kasvasid kulutused hüppeliselt ka mittetulunduslikes institutsionaalsetes sektorites (ülikoolid, riigiasutused jms). Riigi tahet suurendada panustamist T Asse ilmestab riigi poolt rahastatud T A kulutuste 49% juurdekasv 2006. aastal, varem oli see näitaja jäänud paarikümne protsendi piirimaile.
Ettevõtted on seevastu rahastajana kõrget kasvutempot pidanud ülal juba mitme aasta vältel, ka 2006. aastal ulatus nende poolt rahastatud T A juurdekasv 44%ni.
Hoolimata kiirest arengust on põhjust tähele panna, et Euroopa Liidu keskmiseks näitajaks on Eurostat 2006. aastaks hinnanud 1,84% ja põhjanaabritel Soomes on T A intensiivsuse tase üle kolme protsendi. Niisiis on Eestil Euroopa keskmiseni veel pikk tee minna.
Seotud lood
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan
Parts saatis eile ministeeriumitesse kooskõlastamiseks määruse „Arendustöötajate
kaasamise toetamise tingimused ja kord“ eelnõu, millega soodustatakse
arendustöötajate värbamist ettevõtetesse.
Estiko Plastari suuromanik Neinar Seli
leiab, et ettevõtte puhul on teadus- ja arendustegevusse investeerimine vajalik,
kuigi see on kulukas.
Juhatuse liige Andres Käärik ütles, et
eraldi arvestust MicroLink arenduskulude kohta ei pea, kuid erinevate toodete ja
teenuste väljatöötamiseks kulub umbes 2% firma käibest.
Statistikaameti möödunud aasta kohta
koostatud aastaraamatust selgub, et 2006. aastal tegid kulutused teadus- ja
arendustöösse järsu hüppe.
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.