Eesti Energia on kvoodimüügist teenitud 2,7
miljardit minimaalselt paigutanud projektidesse, mis tulevikus vähendavad
täiendava saastekvoodi vajadust.
Eesti Energia finantsdirektori Margus Kaasiku sõnul peitub põhjus, miks pole müügist saadud summa mänginud olulist rolli Eesti Energia saastekoguste vähendamisel, selles, et need projektid võtavad kaua aega, kirjutab Eesti Päevaleht.
Kaasik kinnitas, et ettevõte kavatseb selle raha investeerida süsihappegaasivabasse energiatootmisesse ning plaanid on suuremadki kui 2,7 miljardit.
Konkreetsete projektide nimetamisel mainis aga Kaasik alles aastate pärast valmiva Ignalina tuuma-elektrijaama kava.
Isegi kui kolme Balti riigi ja Poola kavandatav uue Ignalina aatomienergiajaama rajamine õnnestub, hakkaks see parimagi tahtmise juures Eestist lenduvat CO2 hulka vähendama alles pärast 2012. aastat, kui praegu ette pandud kvoodijagamiskava juba aegub.
Seotud lood
Majandusminister Juhan Parts ütles kohtumisel
Saksamaa kollegi Michael Glosiga, et süsinikdioksiidi heitekvoodid peaksid olema
ette teada mitte neljaks, vaid vähemalt kümneks aastaks.
Homsel istungil arutab valitsus, mida võtta
ette Euroopa Komisjoni otsusega langetada Eesti kasvuhoonegaaside heitekvooti
seniselt 18 miljonilt tonnilt 12 miljonile tonnile aastas.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.