Majandusminister Juhan Parts ütles kohtumisel
Saksamaa kollegi Michael Glosiga, et süsinikdioksiidi heitekvoodid peaksid olema
ette teada mitte neljaks, vaid vähemalt kümneks aastaks.
"Muidu on võimatu teha plaane pikaajalisteks investeeringuteks, mis on vajalikud parema tehnoloogia soetamiseks ning varustuskindluse tagamiseks," vahendas Partsi sõnu ETV24.
Ministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik Allan Kasesalu ütles, et Glos kohtumisel oma seisukohta saastekvootide etteteatamise küsimuses ei väljendanud.
Euroopa Komisjon teatas reedel, et annab Eestil aastateks 2008-2012 süsinikdioksiidi emissiooni kvooti 12,7 miljonit tonni aastas. Eesti küsis selleks ajavahemikuks 24,4 tonni aastas.
Seotud lood
Ülitulusast ärist on saanud Eesti Energiale
valus kuluartikkel. Kui veel kaks aastat tagasi tõi CO2 kvootide müük Eesti
Energiale sisse 1,5 miljardit, siis sel aastal pannakse miljard nende
ostuks.
Eesti Energia ostis Eesti-sisese
elektrimüügi tagamiseks jaanuaris 110 tuhat tonni CO2 heitmekvoote, makstes
selle eest 35 miljonit krooni.
Läti plaanib Euroopa Komisjoni kohtusse
kaevata, kuna too ei andnud Lätile küsitud kogust süsihappegaasi kvooti,
vahendas BBN.
Eesti Energia on kvoodimüügist teenitud 2,7
miljardit minimaalselt paigutanud projektidesse, mis tulevikus vähendavad
täiendava saastekvoodi vajadust.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.