Robert Gallo - teadlane, kes oli 1984.
aastal üks HI-viiruse avastajatest - sai Bill Gatesi fondilt 15 miljonit
dollarit (ligi 172 miljonit krooni) aidsivaktsiini loomiseks.
Marylandi ülikoolis töötav Gallo teatas, et kasutab Bill ja Melinda Gatesi fondilt saadud viieaastast granti selleks, et luua vaktsiin, mis suudaks viiruse eemaldada juba nakatunud rakkudest, teatas ajaleht The Washington Times. Töös olevat vaktsiin on juba läbinud edukad testid ahvidel.
Gates alustas mullu aidsivaktsiini loomiseks suunatud programmi, esimesel aastal andis fond välja 287 miljoni dollari, ehk ligi 3,3 miljardi Eesti krooni väärtuses uurimisgrante.
Gallo oli üks teadlastest, kes töötas välja testimismetoodika, kuidas HIVi verest avastada. 1995. aastal teatas ta hemokiinide avastamisest - bioloogiliselt aktiivne ühend, mis suudab blokeerida HI-viirust ning peatada aidsi väljakujunemist. Ajakiri Science nimetas seda toona aasta üheks suurimaks läbimurdeks teaduses, aga turule jõudnud vaktsiinini pole selle avastuse toel veel jõutud.
Seotud lood
Novaator hakkab avaldama väljavõtteid
selliste inimeste elulugudest, kelle rikkus põhineb eelkõige erialastel
teadmistel. Esimesena kuulub selliste hulka kes muu kui juba 13-aastaselt
arvutifriigina oma karjäärile aluse loonud Bill Gates. Novaator toob välja
eelkõige selle, kuidas teadmised, oskused ja riskimine võimaldasid luua eduka
ettevõtte.
Sotsiaalminister Maret Maripuu keskendus
oma tänases Belgradis peetud kõnes noorte ning emade ja laste tervisele, samuti
on tema sõnul probleemiks suur HIV-nakatunute arv, teatas
sotsiaalministeerium.
Õigus riigi kulul end vaktsineerida on
täiskasvanul iga kümne aasta tagant, ent seda võimalust kasutavad vähesed.
Järgmisel aastal loodab riik olukorda muuta ning vaktsineerida vähemalt
70 000 inimest.
Väike mutatsioon inimese DNA immuunvalkusid
kodeerivas piirkonnas vähendab HIV hulka organismis keskmiselt 90 protsenti.
Avastus võib viia inimese immuunsüsteemi aktiveerivate uut tüüpi vaktsiinide
väljatöötamiseni.
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.