Väike mutatsioon inimese DNA immuunvalkusid
kodeerivas piirkonnas vähendab HIV hulka organismis keskmiselt 90 protsenti.
Avastus võib viia inimese immuunsüsteemi aktiveerivate uut tüüpi vaktsiinide
väljatöötamiseni.
USA Duke'i ülikooli teadlased eesotsas Jacques Fellayga analüüsisid 30000 HIVi nakatunud inimese haiguslugusid, vahendas Eesti geenikeskus New Scientisti. Nende hulgast tegid teadlased kindlaks 500 inimest, kelle puhul haigestumise kuupäev on teada ja kelle organismis püsib HIV hulk ehk viiruskoormus stabiilselt madalal tasemel.
Analüüsides nende 500 inimese DNAd leidsid teadlased spetsiifilise geenivariandi rs9264942 immuunvalku HLA-C kodeerivast geenist, mille olemasolu vähendas viiruse hulka organismis kuni 90 protsenti võrreldes teiste geenivariantide kandjatega. rs9264942 mutatsioon aitab HIViga võidelda, suurendades immuunvalgu HLA-C tootmist.
Fellay sõnul on viiruskoormus hea näitaja, mille järgi on võimalik ennustada, kui kiiresti HIV areneb AIDSiks. Madala viiruskoormusega haigetel on võitluses AIDSiga palju paremad väljavaated kui neil, kelle viiruskoormus on kõrgem.
Umbes kümnendikul eurooplastest on kaks koopiat rs9264942 mutatsiooni kandvast geenist, mis alandab viiruskoormust 90 protsenti. Pooltel eurooplastest on üks koopia, mis alandab viiruskoormust 60 protsenti.
Fellay usub, et nende avastus võib viia inimese immuunsüsteemi aktiveerivate uut tüüpi vaktsiinide väljatöötamiseni.