Välismessidel osalemist toetab riik läbi EASi, lisaks saab taotleda ELi toetusi ka ekspordiplaani programmi kaudu, kus summad on mitmeid kordi suuremad. Ekspordiplaani programm on aga praegu suletud.
Messid, kus ühisstendiga osaletakse, valivad välja erialaliidud. "Eelduseks on, et ühisstendil on esindatud vähemalt neli firmat," ütles EASi ettevõtluskonsultant Marion Raudsepp. Kokku osaleb sel aastal ühisstendidega messidel sada Eesti ettevõtet.
Aastaid messidel osalenud Paljassaare Kalatööstuse juhatuse esimees Mauno Leppik peab summat liiga väikseks. "Sellega silma ei paista, kui stendil on kümme firmat," arvas ta. Paljassaare Kalatööstus koos Vichiunai Grupi teiste tehastega käib aastas neljal-viiel messil ja osalemisele kulub ligi neli miljonit krooni. "Paljudes valdkondades on messid parim koht uute klientide ja ideede saamiseks," leidis Leppik.
Paljassaare Kalatööstus on osalenud messidel nii iseseisvalt kui ka ühisstendiga. Kuidas osaleda, sõltub kogemustest ja rahalistest võimalustest. "Meil on viis tehast ja suur sortiment, nii et eelistame iseseisva stendiga osaleda," rääkis Leppik.
Samas, messikogemuseta ettevõttel on mõistlik kellegagi koos osaleda, kas või erialaliitudega. "20 m2 pinnaga ühisstendil oled aga üks paljudest," tõi ta miinuse välja.
Leppiku sõnul tuleks propageerida riiklikke stende. "Kreeka, Hispaania, USA, Aasia riigid ja paljud teised on väljas riiklike stendidega, kus iga firma jaoks on osa eraldatud. Aga Eesti erialaliitude boks on nagu nõukogude-aegne ühiskorter - kõigil on ühine tuba, köök, vannituba," on ta kriitiline.
Juba kolmandat aastat toetab EAS Eesti disainerite osalemist septembris toimuval Pariisi disainimessil. Teist aastat Eesti ühisstendiga disainimessil osaleva Fellin Furniture tootedisainer Sixten Heidmets peab ühiselt osalemist ainuvõimalikuks. "Me oleme kõik nii väiksed, et ei anna isegi koos üht suurt firmat välja," leidis ta.
"Ühisstendil tekib suurem sünergia, pind on suurem ja kulu väiksem," loetles Heidmets plusse. Samuti ei pruugi iseseisvalt messile minnes saada head kohta. "Riiklik institutsioon kindlustab parema koha," tõi ta näite.
Seotud lood
Kõik teadsid Helenet (42) kui sooja ja elava iseloomuga edukat naist. Tööl olles oli ta asjalik ning kodus tegeles laste ja majapidamisega. Õhtuti premeeris ta end tihti pokaali veiniga, et igapäevaseid muresid vaigistada ja stressi leevendada. Viimasel ajal vaevles ta aga unetuse käes ja ka lähedaste sõnul hakkas ta oma sära kaotama. Enese teadmata viis pidev veinitamine naise sügavamale alkoholi lõksu ja õhtusest lõõgastusrituaalist sai hoopis uneprobleemide põhjustaja. Helene jagab oma lugu, kuidas ta sõltuvusest vabanes ja enda elus uue lehekülje keeras.