Nädala nägu: Russnefti ülevõtt – Jukose loo leebem variant

„Halva” oligarhi Mihhail Hodorkovski ja tema Jukose saatus on teada. Nüüd on hekslimasinasse sattunud Venemaa rikaste edetabeli 23. mees Mihhail Gutserijev. Kreml kasutab tema suhtes täpipealt sama stsenaariumi, mis viis Hodorkovski trellide taha. Selle saatuse vältimiseks ajas Gutserijev, keda samuti ähvardatakse vanglaga, aegsasti käed püsti.

Sel nädalal tuli teade, et Mihhail Gutserijev otsustas müüa kuus Russnefti kontrollivat offshore-firmat Kremli soosingus oleva oligarhi Oleg Deripaška firmale Basic Element. Ehkki alumiiniumiärimehena tuntud Deripaška kinnitab, et teda huvitab tegevuse laiendamine naftaärisse, arvavad analüütikud, et see on lihtsalt vaheetapp, ning varsti maandub Russneft riikliku Rosnefti või Gazpromi rüppe. Ehk siis samamoodi, nagu „hea oligarh” Roman Abramovitš ostis „halvalt oligarhilt” Boriss Berezovskilt Sibnefti ja müüs selle edasi Gazpromile.

Gutserijev on naftaäris vana kala. Ta oli pikka aega riikliku naftafirma Slavneft juht. Sellelt kohalt lahkus ta 2002. aastal ja paljude arvates oli tema naftaäri sellega lõppenud. Aga mees ei jätnud jonni ja hakkas kokku ostma väikseid ripakil naftafirmasid, millest ehitaski üles Russnefti. Ja tulemused on väga head. Sisuliselt nullist loodud firma suurendas viie aastaga tootmist kümme korda, tootes eelmisel aastal 14,7 miljonit tonni naftat, millega oli Venemaal suuruselt seitsmes naftatootja. Firma puhaskasum oli 9,9 miljardit rubla ning Gutserijev ise Forbesi põhjal Venemaa rikkamaid mehi. Aga nagu Jukosegi puhul, ei tähenda Venemaal firma edukus midagi. Vaid lojaalsus üle kõige.

Algas tagakiusamine

Nagu Hodorkovski, kaotas Gutserijev Kremli soosingu soovimatu ärihingu ning poliitikasse sekkumise tõttu. Kõigepealt ärritas ta Kremlit sellega, et ostis Jukose riismete hulgast riiklike firmade nina alt Lääne-Malobalõki naftaleiukoha. Teiseks rikkus ta ära suhtes Ingušimaa presidendi julgeolekukindral Murat Zjazikoviga, kui toetas eelmistel Venemaa riigiduuma valimistel tema vastaskandidaati. Samuti Tšetšeenia presidendi Ramzan Kadõroviga, kellega tüliõunaks sai vabamajandustsooni loomine.

Pärast neid sündmusi kerkisid moslem Gutserijevi pea kohale mustad pilved. Üksteise järel hakkasid tema tegevuse vastu huvi tundma Venemaa maksuamet, siseministeerium, peaprokuratuur. Ja süüdistusi sadas kaela nagu Vändrast saelaudu. Prokuratuur on algatanud kriminaalasja Russnefti tütarfirmade Nafta-Uljanovsk, Uljanovskneft ja Aganneftegazgeologia juhtide suhtes, keda süüdistatakse maksudest kõrvalehoidmises ja ebaseaduslikus äritegevuses. Moskva kohtu kaudu esitatav maksunõue on 134 miljonit dollarit. Gutserijevit ennast süüdistatakse ebaseaduslikus äritegevuses organiseeritud grupi koosseisus.

Tunnistas survet ja loobus ärist

Mihhail Gutserijevit ähvardati vanglaga ja väidetavalt pakuti talle naftaärist lahkumise eest umbes kolm miljardit dollarit.

„Nad tegid mulle naftaärist „headel tingimustel” lahkumise pakkumise. Kui ma sellest keeldusin, sattus firma enneolematu surve alla, mida avaldasid nii prokuratuur, maksuamet kui ka siseministeerium,” kirjutab Gutserijev avalikus kirjas, mille avaldas ajaleht „Vedomosti”. Pole vist imestada, et kolmapäeval võttis ta oma varasemad sõnad tagasi ja väitis, et Russnefti aktsiate müümisel pole avaldatud talle mingit survet. Elu tahab ju elamist.

Peale naftaäri on Gutserijevil veel mitmeid osalusi. Talle kuulub 50% Venemaa kümne suurima söefirma hulka kuuluva Russain Coal aktsiatest ja 75% Russian Soda aktsiatest. Ka need ostab väidetavalt ära Basic Element. Veel kuulub talle kontrollpakk ehitusfirmas Mospromstroi ja Sadko Hotelis. Nii et tema ärihaare on tõeliselt lai.

Gutserijevi äride ostja Oleg Deripaška on president Putini erilises soosingus. Patrioodina on ta öelnud, et kui kodumaa nõuab, siis on ta valmis kõik oma ärid riigile loovutama. Ajakiri Finans tõstis ta tänavu Vene rikaste edetabeli tippu, hinnates tema vara 21,2 miljardile dollarile. Ehkki kodumaal suure au sees, ei nõustu USA Deripaškale miskipärast sissesõiduviisat andma. Nimelt uurib FBI Deripaška seotust organiseeritud kuritegevusega. Venemaal sellele tähelepanu ei pöörata, sest lojaalse oligarhi tegevust pole seal ju kombeks uurida.