Tänasel päeval 1492. aastal Hispaaniast
Palose sadamast alanud merereisi eesmärk ei olnud jõuda Ameerikasse.
Meresõitja Christoph Kolumbus teadis, et maakera on ümmargune ning kui võtta suund läände, peaks ikkagi lõpuks Indiasse jõudma. Läänepoolne meretee Indiasse võimaldab tuua Euroopasse kaupu, ilma, et peaks teel tülikate moslemitega maid jagama, lootis ta.
Teele läks kolmest laevast koosnev karavan: lipulaev Santa Maria ning kaks väiksemat karavelli Pinta ja Nina.
Raha reisi jaoks oli eraldanud Hispaania, Portugali kuningalt oli Kolumbuse palve saanud äraütleva vastuse.
Kui Kolumbus Santa Maria pardalt 12. oktoobril lõpuks maad silmas, oli ajalugu tundmatuseni muutunud. Tänapäeval kannab see avastatud maa nime Bahama. Kuid Kolumbus uskus selle pinnale astudes, et on lõpuks jõudnud Indiasse ning kutsus põlisasukaid indiaanlasteks. Kohalikud nimetasid oma maad Guanahan.
Tõsi, viikingid olid Euroopast Ameerikasse purjetanud juba 500 aastat varem ning Ameerika esmaavastamise au Kolumbus ei saa. Siiski lõid tema mereretked aluse Euroopa ja Ameerika vahel püsiva mereliikluse tekkele ning järgnevate sajandite jooksul tulvas Euroopast Uude Maailma nii seiklejaid, vallutajaid, kaupmehi, kui usukuulutajaid.