Eestis ei ole väärtpaberiinvesteeringutelt teenitud kasu tulumaksust vabastatud, seetõttu investeerivad paljud äriühingute kaudu. See toob kaasa maksunüansse, millega tuleks arvestada. Üks neist on aktsiainvesteeringuilt saadud dividendide maksustamine.
Suvel maksis mitu börsifirmat aktsionäridele dividende. Hoolimata sellest, kes oli dividendide saaja, maksustasid residendist börsifirmadest dividendide maksjad dividende määras 22/78 (va kui dividendid olid maksust vabastatud).
Kui dividendide saaja oli residendist äriühing ja see maksis need dividendid edasi oma aktsionärist füüsilisele isikule, tekib küsimus, kas neid dividende tuleb teistkordselt maksustada.
Saadud dividendide edasimaksmisel kehtib Eestis 2005. aastast üldreeglina vabastusmeetod - saadud dividendide edasimaksmine on maksust vabastatud. Kuid selline vabastusmeetod kehtib vaid juhul, kui makstakse edasi dividende, mis on saadud äriühingult, kus dividendide edasimaksja omas vähemalt 15protsendist osalust. Seega, kui osalus oli alla 15 protsendi, kuuluvad edasimakstavad dividendid maksustamisele teistkordse tulumaksuga määras 22/78 (2007. a). Lisaks kehtib erireegel enne 2005. aastat saadud dividendide edasimaksmise kohta. Reeglid tasub üle vaadata ja vajadusel luua eraldi dividendiarvestus.
Kuna investorite osalus börsifirmades on reeglina alla 15 protsendi, tuleks seda pidada silmas ka investeeringute struktureerimisel. Enne väärtpaberiinvesteeringute maksuvabastuse jõustumist on nn dividendiaktsiatesse efektiivsem investeerida füüsilise isikuna ning kasvuaktsiatesse juriidilise isiku kaudu.
Seotud lood
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.