Ministeerium: tarbijatele kompenseerib hindade tõusu sissetulekute jõuline kasv

„Peame nii tänavuste ülelaekuvate tulude kasutamisel kui tuleva aasta eelarve planeerimisel käituma väga läbimõeldult ja konservatiivselt – tuleb võtta senisest veelgi rangem eelarvepositsioon, et hinnatõusu mitte rohkem takka õhutada,” toonitas rahandusminister Ivari Padar. „Juhiksin tähelepanu ka sellele, et ehkki laenukasv on viimasel ajal tasapisi aeglustumas, võiksid pangad oma laenuportfellide kasvu senisest veelgi tõsisemalt suhtuda.”

Statistikaameti andmetel ulatus tarbijahindade kasv juulis 6,4 protsendini, mis on juuniga võrreldes 0,6 protsendi võrra kiirem. Eurotsooni inflatsioon aeglustus 1,8 protsendini.

Inflatsiooni kiirenemise põhjustas eelkõige kaug- ja ahjukütte käibemaksusoodustuse kadumine, millel on tarbijahinnaindeksile märkimisväärne mõju. Seejuures osutus ahjukütte kallinemine arvatust suuremaks, mida võib seletada alternatiivsete kütteallikate hinnatõusudega.

Piimatoodete hüppelise kallinemise tõttu kiirenes juulis ka toiduainete hinnatõus. Samuti kallines ühiskondlik transport. Mõnevõrra vähenes mootorikütuste mõju inflatsioonile, mille puhul on tegu baasiefektiga – kuna mullu oli kütuste hinnatõus kiire, on mõju inflatsioonile tänavu väiksem. Kuises arvestuses ulatus inflatsioon valdavalt toiduainete ja eluasemekulutuste suurenemise tõttu 1,1 protsendini, mis on viimase aja suuremaid muutusi kuu arvestuses.

Inflatsioonikriteeriumi hindamise aluseks olev 12 kuu keskmine harmoneeritud tarbijahinnaindeks (THHI) tõusis rahandusministeeriumi hinnangul juulis 5,1 protsendini, mis ületab 2,4 protsendi võrra kolme madalaima inflatsiooniga ELi liikmesriigi põhjal arvutatud inflatsioonikriteeriumi referentsväärtust.