Reitinguagentuur Fitch Ratings avaldas äsja hinnangu 16 arenenud riigi kinnisvaraturu riskantsuse kohta. Esikümnesse kuulusid kõik neli Põhjamaad, kus kinnisvarahinnad on üle hinnatud ja laenukoormus suur.
Agentuuri hinnangul kasvab nende haavatavus niipea, kui intressid peaksid tõusma ja kinnisvarahinnad langema.
"Põhjamaade kinnisvaraturul on viimastel aastatel olnud tugev areng. Selle käigus on kodumajapidamiste võlad suuremad kui kunagi varem ning majanduse langusesse mineku korral on riskid suured," prognoosis Fitch Ratingsi osakonnajuhataja Brian Culton.
Suurimatesse võlgadesse on end mässinud taanlased, seetõttu on Taani Uus-Meremaa järel ja Suurbritannia ees Fitchi väitel üks suurima ohuga riike. Suured on ka Norra ja Rootsi perede laenud.
Põhjala kinnisvarafirmad ja pangad siiski erilisi ohte veel ei näe. Kui USAs on seni põhiliseks probleemi tekitajaks kõrge riskiga hüpoteeklaenud, siis Põhjalas on nende osa äärmiselt väike. Rootsis näiteks ainult 0,5% kõigist laenudest, USAs on see 15%.
"Põhjamaades lihtsalt ei ole selliseid laenufonde ja laenamissüsteemi nagu USAs, seepärast ei ole ka sarnaseid ohte. Seetõttu pole karta, et pangad hakkaksid USA mõjul järsult laenutingimusi karmistama," ütles Rootsi panga SBAB peaökonomist Tomas Pousette E24-le.
Ka Rootsi suurpangad SEB, Nordea, Swedbank ja Handelsbanken rõhutavad, et nad ei ole USA kõrge riskiga hüpoteeklaenude turul riske võtnud ja seepärast USA laenukriisi laienemist ei karda.
Kõik nad rõhutavad, et neile on selline laenamiskultuur võõras ning et nende panused USA riskantsete hüpoteeklaenude turul on marginaalsed.
Nordea pangakontserni asejuht Markku Pohjola rõhutas Kauppalehtile, et Põhjala pangad on 90. aastate pangakriisist kõvasti õppust võtnud. Seetõttu on pangad riske palju tõsisemalt arvesse võtnud ning tollase kriisi võlatragöödia kordumine pole enam võimalik.
Sel ajal kui Põhjala kinnisvaraturg on jäänud rahulikuks, on Põhjala börsid USA börsiralliga kaasa liikunud.
Pole ka ime, sest paari nädalaga on USA S&P 500 indeksisse kuuluvate firmade turuväärtusest haihtunud 730 miljardit dollarit.
See süvendab kriisiennustusi, mis ei jäta mõju avaldamata teistelegi maailma börsidele.
Aktsiaturgude kõikumine on nelja aasta suurim ning USA aktsiafondidest voolab raha välja niisuguses tempos, mida pole nähtud 2002. aasta kriisist peale, tõdes analüütik Bernie Schaeffer.
Selle mõju on tunda saanud ka Põhjamaade börsid. Ainuüksi Kopenhaageni fondibörsi C20 indeksisse kuuluva 20 kõige suurema firma turuväärtus on pärast 23. juulit vähenenud 60 miljardi Taani krooni võrra.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.