Rubla tugevneb, majandus kosub

Rubla on seni oma jõu ammendanud peamiselt naftast ja gaasist, millel tugineb Venemaa eksport ja mille hind maailmaturul püsib kõrge. Naftaeksport toob Venemaale praeguste hindadega päevas sisse 550 miljonit dollarit ehk 6,3 miljardit krooni. Seega on selge, mida nafta hinna langus Venemaale tähendaks.

Suurele tugevnemisele vaatamata hindab investeerimispank Merrill Lynch ostujõu pariteeti aluseks võttes rubla Hiina jüaani ees maailma kõige alahinnatumaks valuutaks. Kui rubla ametlik kurss dollari suhtes on üle 25 rubla, siis ostujõu järgi 15 rubla.

Samal ajal ei ole Venemaa valitsus huvitatud rubla edasisest tugevnemisest, sest see kahandab kodumaiste tootjate konkurentsivõimet. Venemaa kardab nn Hollandi haigust. See tabas Hollandit pärast seda, kui ta leidis 1970. aastatel Põhjamerel naftat - naftaekspordi tõttu liigselt kallinenud kulden muutis kodumaise toodangu maailmaturul liiga kalliks.

"Mida rohkem me naftaraha kulutame, seda tugevamaks rubla läheb," ütles riigi rahandusminister Aleksei Kudrin. Selle vältimiseks soovitas ta paigutada rohkem raha stabilisatsioonifondi. Ta nimetas seda fondi väikseks välisvaluuta tootmise vabrikuks . Koos keskpanga valuutareserviga on Venemaa valduses 423 miljardit dollarit, mis on suurim valuutavaru elaniku kohta maailmas.

Sel aastal on tohutult kasvanud välisinvesteeringud Venemaale ja nafta kõrval on see nüüd uus rubla tugevdaja. Selle aasta esimese kuue kuuga on Venemaale voolanud erainvesteeringuid üle 67 miljardit dollarit, mis on rohkem kui kogu 1990. aastatel kokku.

Sel ajal kui valitsus muretseb tugevneva rubla pärast, naudivad inimesed ostujõu suurenemist täiel rinnal. Ainuüksi välismaiseid autosid müüdi tänavu Venemaal seitsme kuuga 861 736 tükki, mis teeb kasvuks 70%.

Tarbimisbuumi tõttu kerkivad Vene jaemüügifirmade aktsiad Moskva börsil kiiremini kui naftafirmade omad.

Mida tugevamaks Venemaa majanduslikult muutub, seda enam kasvab Putini juhitava välispoliitika agressiivsus. Loodusvaradest elatuva Venemaa juht nimetas äsja Balti riike, Ukrainat, Valgevenet ja Türgit parasiitideks Vene transiidil.

Külma hingust suhetes läänega tekitas Venemaa ka lipu toimetamisega põhjapoolusele ja oma territoriaalsete taotlustega.