Kirikud on muutunud viimastel aastatel
populaarseteks kontserdipaikadeks, kus lisaks tõsisele muusikale kuuleb üha
rohkem ka popmuusikat. Kirikute jaoks tähendab see lisateenistust, kuid mitte
alati.
“Sõltub, kuidas koguduse juhatus on asju ajanud,” ütles koguduste kinnisvara haldava osaühingu Kiriku Varahaldus juhataja Urmas Viilma Eesti Päevalehele. “Tean kohti, kus ka ühe kontserdi korraldamine on suursündmuseks ja kogudus rahuldub sellega, kui korjanduskasti pannakse raha.”
Viilma nentis, et linnades on kindlasti kirikuid, kus kontserdikorraldajate järjekord on ukse taga ning kirik saab esinemistuludest oma osa. “Mõni artist püüab selgitada, et meil kulusid pole, aga kiriku ümber tuleb muru niita, koristada, maksta elektri eest – iga selline kulu tuleb ju kogudusel kanda,” rääkis Viilma.
Seotud lood
Euroopas levib trend muuta vanad kirikud
restoranideks, tantsusaalideks ja korteriteks.
Eesti Evangeelne Luterlik Kirik müüb avalikul
enampakkumisel Tallinnas Wismari tänav 15 asuvat kinnistut alghinnaga 45
miljonit krooni.
Eesti evangeelne luterlik kirik (EELK)
ehitab Tallinna kesklinna kõrghoone, lepingus on kiriku partneriks Merko ehitus,
kellele kuulub osa detailplaneeringu alla jäävast maast.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.