Viimasel ajal Suurbritannias ja Lätis elavale Šeflerile on esitatud kuus kriminaalsüüdistust, sealhulgas tapmisähvardus, salakaubavedu ning ebaseaduslik äritegevus ja kaubamärgi kasutamine. Kohus peab välja selgitama, kas tegemist on õigete või väärsüüdistustega. Kogu loo taga on vana vaidlus selle üle, kellele kuuluvad Stolitšnaja viina kaubamärgi õigused.
1990. aastate alguses oli paljude viinade valmistamise õigus Vene riiklikul firmal Sojuzplodoimport. Kuid pärast seda, kui see firma muudeti aktsiaseltsiks, andis riik 1990. aastate keskel Stolitšnaja ja Moskovskaja viina tootmise õiguse kõigile soovijatele.
1997. aastal moodustas SPI grupi omanik Juri Šefler uue firma Sojuzplodimport (erinevalt riiklikust firmast puudub keskel "o"). See ostis 300 000 dollari eest aktsiaseltsi käest 43 viinabrändi tootmise õigused. Nende seas olid Stolitšnaja, Moskovskaja, Russkaja jt. Lisaks saavutas SPI õiguse, et kõik teised tootjad, kes tahtsid neid viinasid toota, pidid hankima selleks SPI käest litsentsi.
2001. aastal otsustati Venemaal, et kõik tähtsamad viinabrändid tuleb taasriigistada ehk võtta riikliku FKP Sojuzplodoimpordi valdusse. Firma advokaadid väidavad, Sojuzplodoimport erastati valesti ja sellel ei olnud õigust müüa viinabrände, mida nimetatakse Vene rahvuslikuks omandiks.
Alates 2003. aastast on riiklik firma paljude riikide kohtus vaidlustanud SPI grupi õigused Stolitšnajale. Seni on Sojuzplodoimport saavutanud ainult ühe kohtuvõidu. 2006. aasta juunis rahuldas Hollandi Rotterdami kohus selle hagi SPI vastu ja otsustas, et Beneluxi riikide territooriumil ei ole SPI grupil õigust Stolitšnaja ja Moskovskaja viina brändile.
Samal ajal sai SPI tähtsa võidu Strasbourg'i Euroopa inimõiguste kohtus, mis jõudis seisukohale, et kuna 2001. aastal loodud FKP Sojuzplodoimport ei ole suutnud Venemaa kohtus tõestada õiguslikku järjepidevust samanimelise aktsiaseltsi suhtes, siis järelikult ei saa ta nõuda SPI-lt vara, mille too ostis aktsiaseltsilt.
Brändivaidluste ajal hakati Šeflerile, kes oli aegsasti oma viinatootmise Lätti üle viinud, esitama kriminaalsüüdistusi. Juba 2002. aastal algatas Sojuzplodoimpordi peadirektor Vladimir Loginov tema vastu kriminaalasja. Loginov väitis, et telefonivestluses oli Juri Šefler ähvardanud teda tappa.
Selle aasta juulis algatas Venemaa prokuratuur oma kriminaaluurimise. Seekord süüdistati Šeflerit salakaubanduses, organiseeritud kuritegevuses ja kaubamärkide ebaseaduslikus kasutamises. Nende süüdistuste alusel esitas prokuratuur Moskva Basmannõi kohtule Šefleri vahistamise taotluse.
Kohtuniku otsuses öeldakse, et kuna olemasoleva info alusel on põhjust arvata, et vabadusse jäämise korral võib süüdistatav jätkata ebaseaduslikku tegevust, avaldada tunnistajatele survet ja hävitada asitõendeid, siis tuleb ta vahistada.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.