Komsomolskaja Pravda otsib Balti riikide ärile rahastajat

"Meie jaoks ei oma tähtsust, kas investorid tulevad Venemaalt, Eestist, Lätist või Rootsist. Määravaks saab partnerite äriline ühtesobivus aga samuti kaasatavate investeeringute potentsiaalne maht," ütles Komsomolskaja Pravda Kirjastusmaja peadirektor Vladimir Sungorkin.

Komsomolskaja Pravda Kirjastusmaja otsib konkursi alusel oma tegevuse laiendamiseks Balti ja Skandinaavia riikides investorit. Projekt eeldab kohalikele turgudele trükimeedialisade ja samuti Balti riike katva venekeelse internetportaali loomist. Kirjastuse hinnangul on Lätis, Leedus, Eestis, Soomes ja Rootsis kokku umbes 2,5 miljoni inimest, kes võiks olla nende lugejad. Planeeritavate iganädalaste väljaannete tiraažiks oodatakse kuni 100 000 eksemplari.

Alates 2007. aasta algusest juba tegeleb projekti teostamisega Tallinnas registreeritud ettevõte SKP Media, mis 25% ulatuses kuulub KP KM-le. Nimetatud ettevõte organiseeris ajalehe Komsomolskaja Pravda väljaandmist Põhja Euroopas.

Otsitavale investorile võidakse müüa kompanii SKP Media mänedžmendi käes olevast aktsiatest 30 kuni 50 protsenti. "Tahame rõhutada, et meie projekt kuulub avatud, läbipaistvate ja eranditult kommertsalustel tuginevate hulka. Mõned Balti poliitikud ehmusid pärast meie tulekut Balti riikidesse ning hakkasid Vene lehte iseloomustama kui Kremli vajatud ideoloogilist relva," kommenteeris Sungorkin. Ta lisas, et nad tahavad taolisi hirme ümber lükata ning kutsuvad investoreid avalikult ses äris osalema.

Sungorkini sõnade kohaselt on Komsomolskaja Pravda Kirjastusmajal olnud üsna laialdane koostöökogemus välismaiste investoritega. Alates 2002. aastast oli ajalehe aktsionäriks Norra firma A-pressen, mis hiljuti lahkus ärist, müües oma osaluse (25%) vene poolele. Norralased said sealjuures üsna olulise kasumi. Mõned analüütikud hindasid seda viiekordseks võrreldes mitme aasta jooksul tehtud investeeringutega 10 miljoni dollari ulatuses.

SKP Media juht Igor Teterin leiab, et turunišš, milles projekti hakatakse arendama on äärmiselt köitev. "Lähiaastatel tuleb Balti riikidel üle elada intensiivne integreerumise periood. Alates jaanuarist 2008 liituvad Läti, Leedu ja Eesti Schengeni viisavaba ruumiga ning kaovad piiripunktid. Mõne aasta pärast on oodata regiooni üleminekut ühisele valuutale - euro, mille tulemusel lokaalsed turud ühinevad ülebaltiliseks turuks, mis vältimatult kajastub ka meediaturul," kommenteeris Teterin.