Majandusminister Juhan Parts kohtus kolme
lähiriigi transpordiministriga ning koos loodetakse lähiajal avada
kiirrongiliiklus Tallinnast Varssavisse.
Täna kohtusid nelja riigi ministrid: Poola transpordiminister Jarzy Polaczek, Läti transpordiminister Ainars Šlesers, Leedu transpordi-ja kommunikatsiooniminister Algridas Butkevicius ning Eesti majandus-ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, et arutada autotee ehk Via Baltica ja raudtee ehk Rail Baltica tulevikku.
Rail Baltica osas pandi paika projektid ja Euroopa Liidu rahastus. "Kolme aasta pärast on võimalik sõita rongiga 120 km/h Tallinnast Varssavisse," sõnas Parts.
Ka Via Baltica oli arutlusel. "Kas juba küllalt ei saa? Tahaks juba autoga Berliini sõita," ütles Parts. Via Baltica koostöösse on kaasatud ka Poola. Poola transpordiministri Jarzy Polaczeki sõnul on Via Baltica väga kõrge prioriteediga. Polazeki sõnul on Poola valmis investeerima Rail Balticusse 250 miljonit eurot (3,9 mld kr).
Partsi sõnul on Eesti jaoks Via Baltica juures kolm olulist aspekti: Pärnu ümbersõit, Tallinna suur ümbersõit, Tallinna - Pärnu neljarealise tee pikendamine. Ehitamiseni jõutakse Partsi sõnul kuue aasta pärast.
Läti transpordiminister Ainars Šlesers peab Via Balticat väga oluliseks. "Meie peame oluliseks ehitada teid nii Eesti suunal kui ka Leedu suunas," sõnas Šlesers. Samuti tõi ta välja, et uuesti peab tööle saama rongiliiklus Eesti ja Läti vahel, mida kasutaksid eriti turistid.
Allkirjastati ka ühisdeklaratsioon, mis puudutab Via Balticat, iga aastane Läänemere nõukogu protokoll ja Eesti- Läti-vaheline mere-ja lennuotsingute ning päästealane kokkulepe.
Partsi sõnul oli põhiküsimuseks ja äärmiselt oluliseks aspektiks liiklusalane koostöö, mille eesmärgiks oli informatsiooni vahetus.
Parts tõi välja ka aspekti, et siiani pole rõhku pandud liiklusohutusega seonduva rahastamisele, mille tõttu kohtumisel ka viimasest räägiti.
"Lähiajal tuleb majandus-ja kommunikatsiooniministeerium välja plaaniga, mida on koostatud 4 aastat," sõnas Parts. Plaan puudutab liiklusohutust, milles nüüd on kaasatud ka kohalikud omavalitsused.
Oluliseks teemaks oli ka Euroopa Liidu ja Venemaa piiriküsimus. Balti riigid peavad selles küsimuses tähtsateks piiripunkte Eestis, Soomes ja Lätis.
Autor: ÄP praktikant
Seotud lood
Täna öösel sõitsid Paldiskis asuvas Alexela
Terminalis rööbastelt maha neli vagunit, keegi vigastada ei saanud, kütust
ühestki vagunist välja ei voolanud ning reostuseohtu ei ole.
Euroopa Liidu reeglid ähvardavad peatada
Poolast Soome viiva kiirtee ehituse, kuna projekt võib hävitada kaitsealused
metsad.
Euroopa Komisjon ei luba Poolal Via Baltica
trassi viia läbi Rospuda looduskaitseala, Poola aga ei soovi plaanist
loobuda.
Majandusminister Juhan Parts alustas oma
kõnet tänasel Ober-Hausi korraldatud Balti kinnisvarainvesteeringute foorumil
põhjendusega, miks ta esineb eesti keeles.
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.