CERT Eesti tegevjuhi Hillar Aarelaiu
sõnul aitaks küberrünnakuid vältida see, kui panna kodukasutajad, arvutitootjad
ja tarkvaraarendajad vastutama arvutites toimuva eest.
"Kui auto sada aastata tagasi ehitati pidi selle ees jalutama punase lipuga mees. Arvutimaailmas oleme hetkel sama kaugel, kuid automaailmas on lahendused leitud - teed on mustad, jooned on valged, märgid ja foorid on igal pool maailmas enamvähem ühesugused. Küllap leitakse ka arvutimaailmas lahendused," selgitas.
"Alles oli probleem, et hiinlased ei tohi tulla ELi turule viletsate autodega. Arvutimaalimas võib müüa, mida tahes. Mõnes arvutis võid kõike teha, teistes tohid vaid sisse välja logida," selgitas ta oma mõtet. "Miks me tahame, et kõik kodukasutajad oleks kõrgelt haritud arvutiinsenerid. Autot ostes me ei pea ju esimese asjana piduriklotse paigaldama hakkama, kuid praegu peab arvutikasutaja oma masina operatsioonisüsteemi turvaauke paikama asuma," lisas ta.
"Neid rünnakuid ei oleks olnud, kui reeglid oleks paigas, sest USA, Jaapanis jne kodukasutajate arvutid oleks turvalised olnud," lisas ta. Aarelaiu sõnul on esmatähtis, et kodus oleks kõik korras, sest Eesti kodukasutajate turvamata arvutid ründavad just nüüd USA servereid.
"Küsimus on, kes vastutab ja kes selle kõige eest maksab," lisa ta.
Seotud lood
Kaitseminister Jaak Aaviksoo tutvustab
järgmisel nädalal toimuval Eesti suurimal IT-foorumil riigi küberkaitse
strateegiat.
IBM Eesti OÜ tegevjuhi Valdo Randpere sõnul
on Eesti riiklikud IT-süsteemide soetamise peamiseks kriteeriumiks olnud
hind, turvalisus on nimekirjas lõpupoole.
USA Terrorismiuuringute Keskuse esindaja
Ned Morani sõnul ei reageerinud NATO aprilli lõpus ja mai alguses Eestit tabanud
küberrünnakutele, kuna allianss ei olnud kindel, kas rünnak tõesti toimus.
Taani Kuningriigis ametlikul visiidil
viibiv president Toomas Hendrik Ilves ütles täna Taani parlamendi spiikrile
Christian Mejdahlile ning peaminister Anders Fogh Rasmussenile, et küberrünnakud
ei ole enam ulme.
Kõik teadsid Helenet (42) kui sooja ja elava iseloomuga edukat naist. Tööl olles oli ta asjalik ning kodus tegeles laste ja majapidamisega. Õhtuti premeeris ta end tihti pokaali veiniga, et igapäevaseid muresid vaigistada ja stressi leevendada. Viimasel ajal vaevles ta aga unetuse käes ja ka lähedaste sõnul hakkas ta oma sära kaotama. Enese teadmata viis pidev veinitamine naise sügavamale alkoholi lõksu ja õhtusest lõõgastusrituaalist sai hoopis uneprobleemide põhjustaja. Helene jagab oma lugu, kuidas ta sõltuvusest vabanes ja enda elus uue lehekülje keeras.