• OMX Baltic−0,4%298,34
  • OMX Riga−0,14%864,49
  • OMX Tallinn0,06%1 961,18
  • OMX Vilnius−0,26%1 167,72
  • S&P 5000,47%5 554,54
  • DOW 300,75%40 531
  • Nasdaq 0,35%17 426,44
  • FTSE 1000,55%8 463,46
  • Nikkei 2250,38%35 839,99
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%93,6
  • OMX Baltic−0,4%298,34
  • OMX Riga−0,14%864,49
  • OMX Tallinn0,06%1 961,18
  • OMX Vilnius−0,26%1 167,72
  • S&P 5000,47%5 554,54
  • DOW 300,75%40 531
  • Nasdaq 0,35%17 426,44
  • FTSE 1000,55%8 463,46
  • Nikkei 2250,38%35 839,99
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%93,6
  • 06.09.07, 16:11
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Randpere: IT-turvalisus on kallis

IBM Eesti OÜ tegevjuhi Valdo Randpere sõnul on Eesti riiklikud IT-süsteemide soetamise peamiseks kriteeriumiks olnud hind, turvalisus on nimekirjas lõpupoole.
"Loodan, et see suundumus muutub, ja loodan, et riigi tasemel saadakse aru, et IT-turvalisus on kallis," lisas Randpere.
Pronksiööde küberrünnakutes oli Randpere sõnul uus vaid see, et rünnati riiki, kel oli infojagamise huvi.
"Tavaliselt toimuvad sellised küberrünnakud, nagu pronksiööl eesti vastu toimusid, äriettevõtete vastu, kes ei ole infot nõus jagama. Pank ei ole huvitatud, et meediasse jõuaks info, et nende IT-süsteemid on ebaturvalised ja et neid saab rünnata ja blokeerida," seletas Randpere, kelle meelest riigile oli kasulik võimalikult palju infot jagada.
"Oli vaja ümbritsevale maailmale näidata, kui ebaõiglaste ja aktsepteerimata vahenditega rünnatakse," lisas ta.
"IT-süsteemid tunduvad turvalised, tunduvad tunduvalt turvalisemad kui nad tegelikult on. IT-süsteemide arenguga ei ole kaugele jõutud," maalis Randpere pildi tegelikkusest.
"Viimaste andmete kohaselt kasvab selliste rünnakute hulk aastaga kuus korda," lisas ta. IBMi andmete kohaselt kaotavad maailma ettevõtted iga aasta 500 miljonit dollari, kuna nende veebiteenused ei toimi.
Ka näiteks võib ühe turvamate internetitelefoniruuteriga tekitada miljonid kroone kahju.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele