Ministeerium: tarbijate kindlustunde vähenemine viitab majanduse jahtumisele

Eratarbimise kasvutempo aeglustus teises kvartalis esimese kvartali rekordilise tasemega võrreldes märkimisväärselt, langedes 12 protsendini. Rahaliselt tuli sellise reaalse tarbimismahu kasvu saavutamiseks kulutada 16,6 protsenti rohkem. Püsikaupadele kulutasid tarbijad 15 protsenti rohkem raha kui aasta tagasi, kuid hinnalanguse tõttu kasvas püsikaupade mahuline tarbimine 21 protsenti. Teenuste eest maksti teises kvartalis 16 protsenti rohkem kui mullu samal ajal, saades vastu vaid 7 protsenti rohkem teenuseid. Teenuste jõuline kallinemine on kiire palgakasvu hind. Kaubagruppidest kasvas märkimiseväärselt koduelektroonika ja veini tarbimine, vähem osteti mööblit ja sisustuskaupu.

Elanike sissetulekute kiire kasv jätkus siiski ka teises kvartalis 21protsendise palgakasvu ning tööhõive mõningase lisandumise toel. Palgatulust oluliselt kiiremini kasvasid laenud. Tarbijabaromeetri langustrend ennustab eratarbimise kasvu aeglustumist lähikuudel, kuigi pere rahanduslikku hetkeolukorda hinnatakse endiselt üliheaks. Negatiivselt peaks lähituleviku tarbimisele mõjuma ka elanike kinnisvararikkuse oodatav kahanemine.

Vaatamata majanduskasvu aeglustumisele, püsis investeerimisaktiivsus endiselt kõrgel tasemel. Kapitali kogumahutus põhivarasse kasvas eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes koguni 21,8 protsenti. Osaliselt on kiire kasvu taga baasiefekt, kuna eelmise aasta teises kvartalis oli finantssektori ettevõtete investeerimismaht suure varade müügi tõttu negatiivne. Edaspidi võivad laenutingimuste karmistumine ning vähenev kasumlikkus sundida seniseid investeerimisplaane korrigeerima.

Väliskaubanduses jätkusid teises kvartalis eelmise kvartali arengud. Kaupade ja teenuste ekspordi panus majanduskasvu oli elektroonikaseadmete ning kütuse väljaveo aeglase kasvu tõttu endiselt tagasihoidlik. Ülejäänud kaupade väljavedu jätkus tugevas tempos. Teenuste ekspordi kasv aeglustus veidi, kuid püsis siiski endiselt tugev. Kaupade ja teenuste impordi kasv aeglustus oluliselt, mistõttu vähenes netoekspordi negatiivne panus majanduskasvu. Aeglustumine toimus peamiselt kaupade impordis, kaubagruppidest andsid impordi kasvu suurima panuse sõiduautod, puit ja mustmetallid.

Tegevusaladest toetas majanduskasvu enim töötlev tööstus, mis andis lisandväärtuse juurdekasvust üle veerandi. Tööstuse 10protsendilist kasvu toetasid võrdselt suurenenud sisetarbimine ning ekspordi kasv, kuigi kasvutempod alanesid veidi võrreldes eelmise kvartaliga. Enim avaldasid kasvule mõju ehitusmaterjalide ja metalltoodete tootmine, toiduainete ja jookide tootmine, puidutöötlemine, mööblitööstus ning elektrimasinate ja aparaatide tööstus.

Teenindussektori lisandväärtuse kasvutempo aeglustus teises kvartalis 7,3 protsendini. Selle taga olid nii ettevõtete käibe alanenud kasvutempo kui jätkuv palgakulude ja muude tegevuskulude tõus. Enim mõjutasid kasvu finantsvahendus, veondus, laondus ja side, sisekaubandus, ehitus ning kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus. Finantsvahenduse kasv oli endiselt kiire (23,3 protsenti) ning selle osatähtsus ulatus 4,1 protsendini kogu lisandväärtusest. Veonduse, laonduse ja side tegevusala lisandväärtus kasvas hoolimata transiidi märkimisväärsest vähenemisest 10,8 protsenti. Tõusule aitasid kaasa maanteetranspordi ettevõtete, laomajanduse ja telekommunikatsioonisektori head majandustulemused. Hulgi- ja jaekaubanduse kasv aeglustus nii baasefekti kui hulgi- ja autokaubanduse müügimahtude kasvu vähenemise tõttu teises kvartalis oluliselt.

Ehituse lisandväärtuse kasv alanes 7,7 protsendini. Selle taga oli ehitustööde mahu kasvutempo märkimisväärne vähenemine ning jätkuv ehitustegevuse kallinemine. Kinnisvara ja muu äritegevuse lisandväärtuse kasv osutus teises kvartalis marginaalseks. Vaid 0,9protsendilise kasvu põhjusteks olid alanenud netokäibe kasvud ning jätkuv kulude kasv nii kinnisvara valdkonnas kui arvutiteeninduses ja muus äritegevuses, mis tõid kaasa tegevuse efektiivsuse kahanemise.

Majanduskasvu aeglustumise trend jätkub ka kolmandas kvartalis. Sellele viitavad tähtsamate majandusharude ning tarbijate kindlustunde indikaatorid, mis jäid juulis-augustis eelmise aasta tasemele alla.