"Muusika on pool reklaamist. Isegi kesiselt filmitud või olematu sisuga telereklaam võib toimida, kui muusika on nakatav ja peas kumisema jääb," on reklaamiagentuuri Rakett loovjuht Asko Künnap veendunud.
Põhiline, millega teleklippides peab arvestama, on loo pikkus. "Kui aega on vaid paarkümmend sekundit, ei saa kasutada muusikat, mis on liiga aeglane või mille äratuntav muusikaline fraas on liiga pikk," soovitas Künnap. Loomulikult on tähtsad ka head laulusõnad, mis ei pruugi omada mingit üheselt arusaadavat sidet toote või kaubamärgiga. "Inimese aju loob assotsiatsioonid ise ja need ei pea alati olema ratsionaalsed ega lahtiseletatavad," lisas Künnap.
Tähtsaks peab Künnap ka järjepidevust. "Siiski, kui muusika enne kuut kuud juba tüütama hakkab, on kas valitud vale muusika või lastakse reklaame eetrisse liiga tihti," arvas ta.
Muusika hind sõltub kasutusalast ja kampaania pikkusest. Kui sotsiaalkampaania muusika võib saada tasuta või vaid helindamise kulude eest, siis aastane kasutusõigus kommertsreklaamides läheb maksma kümneid tuhandeid. Et mitte eksida autoriõiguste vastu, soovitas Künnap enne muusika kasutamist pedantliku täpsusega kokku leppida nii perioodis, summades kui ka selles, mida tegelikult ostetakse ja müüakse ning kus ja milleks seda kasutada tohib.
Künnapi kogemusel töötab reklaamides paremini Eesti muusika.
Ka Elisa turundusjuht Triine Casdagli sõnas, et firma kasutab ainult kodumaist muusikat. "Emakeelsete sõnadega laul toetab klipi mõistmist ja annab palju juurde. Pealegi tehakse Eestis väga head muusikat," põhjendas ta. Elisa reklaamide taustaks on kõlanud Genialistide, Dagö, Jää-ääre, Smilersi, Liisi Koiksoni ja Vaiko Epliku lood. "Proovime eelnevalt väga mitmeid laule, et leida kõige sobivam pärl. See on alati üks valulik protsess," tunnistas Casdagli.
Alkoholitootja Liviko valib reklaamimuusika olenevalt klipi emotsioonist. "Üldjuhul me tuntud lugusid ei kasuta, sest laul ei pruugi populaarsuse laineharjal kaua püsida, aga klipp peab elama pikemat elu," põhjendas firma turundusjuht Liivi Tadolder.
Ka Liviko eelistab Eesti muusikat. Näiteks Viru Valge klipis, mis rääkis imelisest maast, kõlas taustaks ansambli Apelsin lugu.
"Viru Valge on Eesti rahvuslik jook ja ehkki meil ei olnud eesmärk leida rahvuslikku lugu, sobis see meloodiliselt hästi," kirjeldas Tadolder. Kõigis viimase aja klippides kõlab aga spetsiaalselt selleks loodud muusika.
Muusika eest on Liviko tasunud 6000-30 000 krooni. Hind sõltub ka sellest, kas lugu on juba olemas või komponeeritakse see firma klipi jaoks.
Seotud lood
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.