Holst: iga eestlane leiaks kuus 500 krooni säästmiseks

"Inimene peab ise mõistma pensioniks valmistumise vajalikkust. Säästmisega tuleks esimesel võimalusel pihta hakata. Igaüks suudab vähemalt 300-500 krooni oma palgast kõrvale panna. Praegu on Eesti inimesed optimistlikud tuleviku suhtes, tänase passiivse käitumisega aga selleni ei küündita. Teadlikkus oodatava elueaga seotud riskidest on madal. Inimesed tahavad küllaltki vara pensionile, samas ei olda tihti üldse kindlustatud pensionipõlveks," rääkis Holst.

Holsti sõnul on vale ka arvamus, et kuna keskmine iga on madal, siis ei ole mõtet raha pensioni jaoks koguda. "Kui Eesti mees elab juba 50aastaseks on tal suur tõenäosus elada 75aastaseks. Keskmist vanust tõmbavad alla noorte meeste õnnetusjuhtumid," märkis ta.

Ainult I ja II samba olemasolu jätab keskmist palka saavad inimesed pensionieas kehva seisu, ent võib olla piisav vaid kõrgepalgalistele, kelle palk on üle 20 000 krooni. I ja II sammas tagavad umbes 40% viimasest palgast.

"Elatustaseme standardi aitaks säilitada see, kui inimene saaks pensionina 70% oma viimasest palgast, kui ta pensionile läheb," lausus Holst.

Praegu ei ole III sambaga liitunud need, kes peaksid tegelikult liituma, selgus uuringust, kus oli vaadeldud, kuidas on erineva haridustasemega inimesed liitunud pensionisammastega. Alg- ja põhiharidusega inimestest oli liitunud III sambaga 9% (eesmärk oleks 75%), kutse- kesk- ja keskeriharidusega inimestest 9% (eesmärk oleks 75%) ja kõrgharidusega inimestest 26% (eesmärk oleks 50%).

Ka riigil on praegu mitmeid tegematajätmisi, leidis pankur. Riik peaks motiveerima inimesi end kindlustama määral, et saavutataks 75% viimasest palgast, vastasel juhul on ühiskonnas tiksumas ohtlik sotsiaalne pomm, nentis Holst.

Praegu on I sambaga liitunud Eestis 650 000 inimest, II sambaga 541 000 ja III sambaga 122 000 inimest.