Uus pereseadus kaitseb vaesemat abikaasat

Justiitsministeeriumi nõuniku Andra Olmi sõnul on mingil põhjusel tekkinud väärarusaam, nagu viiks eelnõu sisse varalahususe süsteemi või nõrgendaks majanduslikult nõrgema poole kaitset. „See ei ole kohe päris kindlasti nii,“ rõhutas Olm. „Vastupidi, uus süsteem peaks oluliselt paremini tagama selle, et abielu ajal soetatu jagatakse pooleks.“

„Praeguse seaduse järgi peaks lõpptulemus olema sama, ent kohtupraktika näitab paraku vastupidist – tihtipeale lõpevad vaidlused soodsalt just paremini toime tulevale abikaasale,“ selgitas Olm. „Tinglikult võib öelda, et kui praegune süsteem lähtub ühisvara juriidilisest mõistest, siis uus süsteem hakkab lähtuma selle majanduslikust mõistest.“

Uue perekonnaseaduse eelnõu kohaselt hakkab majanduslikult nõrgemat poolt kaitsma kaks mehhanismi: kindlustatum pool peab tagama talle ja lastele kohase ülalpidamise ning abielu lõppedes on tal õigus nõuda poolt abielu kestel soetatud varast.

Olmi sõnul tähendab see põhimõtteliselt seda, et laste kasvatamine või majapidamise korrashoidmine võrdsustatakse palgatööga. „Ja see on ka õiglane, sest ühe abikaasa pühendumine kodule on tihti teise abikaasa karjääri eelduseks. Nii et jutud, et uus seadus jätab naised kaitseta on täielik väljamõeldis – nende huvid saavad hoopis paremini kaitstud,“ rõhutas Olm veel kord.

Uue seaduse eesmärgiks on tagada ka laste ning eestkostetavate huvide parem kaitse.

Eelnõu lahendab kehtiva perekonnaseaduse rakendamisel esile kerkinud kitsaskohad ning reguleerib lisaks mitmeid olulisi küsimusi, mille osas seni regulatsioon puudus.

Uudne vanema hooldusõiguse kontseptsioon võimaldab senisest paindlikumalt siduda vanema õiguste mahu sellega, kuivõrd vanem tegelikult lapse kasvatamises osaleb.

Eelnõu seab sisse kohtuliku järelevalve eestkostja tegevuse üle, laiendab eestkostja valiku võimalusi (nt ka teatud juriidilised isikud), täpsustab tehingute ringi, mille tegemiseks eestkostetava varaga vajab eestkostja järelevalveorgani nõusolekut ning erieestkoste seadmine võimaldab vältida huvikonflikte eestkostetava ning eestkostja vahel.