Parts: korruptsioon on õiguslikus mõistes laiem kategooria

Järgneb minister Partsi vastus maavanema avaldusele:

Lugupeetud maavanem,

Ajaleht "Oma Saar" on mind tsiteerinud õigesti, kuid minu tsitaatides ei ole kirjas, et ma süüdistaksin Teid korruptsioonis. Palun lugege täpselt .Minu poolt esitatud võrdlus ei ole sisult juriidiline - tegemist on väärtuspõhise hinnanguga olukorrale, milles esinenud huvide konflikti ma oma ajalehele antud kommentaarides ka selgitasin. Täpsuse huvides märgin, et korruptsioon on ka õiguslikus mõttes märgatavalt laiem kategooria, kui karistusseadustikuga reguleeritud teod. Selle problemaatika selgitamiseks on Justiitsministeerium avanud veebilehe www.korruptsioon.ee. Olen jätkuvalt seisukohal, et maavalitsus, mis peab ühistranspordi seaduse järgi korraldama maakonnas ühistransporti, sõlmima selleks vajalikud avaliku teenindamise lepingud ning tegema nende täitmise üle ka järelevalvet, peab riigi esindajana kaitsma riigi, mitte põhjendamatult suurt hinnatõusu nõudva teenuse osutaja huve.

Teie poolt Oma Saarele antud kommentaaris esitatud küsimusele: "Ma ei kujuta ette, milline see asutus (peale Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi) võiks siis veel olla, mis bussiliine doteerib.", pean paraku vastama, et selliseks asutuseks on Saare maavalitsus ise. MKM jaotab riigieelarves ettenähtud toetused 15 maakonna vahel ja maavalitsused peavad tellima vedajalt avaliku teenuse mahud vastavalt eraldatud summadele. 2007.a. tõusis toetuste maht bussidele riigieelarves tervikuna 13 %. Seejuures eraldati Saare maakonnale eraldati 17% rohkem raha kui 2006.aastal. Võrreldes teiste maakondadega ei ole Saare maakond riigieelarvest saadava ühistranspordi dotatsiooni osas kaugeltki vaeslapse rollis.Milliselt maakonnalt tuleks võtta ära raha, et rahuldada Saare maavalitsuse aasta keskel esitatavat 60 protsendi suurust lisatoetuse nõudmist ja seda olukorras kus riigieelarves bussitoetusteks ettenähtud vahendid on maakondadele juba välja jagatud? Riigieelarve strateegia koostatakse neljaks aastaks ja see annab maavalitsustele esmase indikatsiooni toetuste planeeritavatest kasvudest. Kindlasti ei saa maavalitsusel olla õigustatud ootust ega vedaja ees võetud kohustusi 60%-liseks toetuse kasvuks ei jooksval aastal ega ka uuel eelarveperioodil, kui selliseid kasvusid ei ole planeeritud riigieelarvesse, mida riigiasutused peavad järgima.Maavalitsuse ülesanne on tellida avalikku veoteenust selliselt, et parimal moel oleks omavahel kooskõlas ühistranspordi teenuse nõudlus, pakkumine, hind ja kvaliteet. Ülesanne ei ole kindlasti kergete killast, aga julgen kinnitada, et Saaremaa ees seisvad logistilised probleemid ei ole sugugi keerulisemad teiste maakondade, võtame kasvõi Harjumaa ees seisvate väljakutsetega.Ma ei saa leppida olukorraga, kus maavanem ei suuda majanduslikult motiveerida vedaja kulude hüppelist kasvu, vaid palub seda teha vedaja esindajal.Viimane tõi olulisima põhjendusena välja vajaduse tõsta bussijuhtide palgad Euroopa tasemele! Paraku ei seletaks ka see veotariifi 60 protsendilist kasvu. Maavalitsus peab lepingupartnerina kõigepealt ise põhjalikult analüüsima ja vedajaga ka sisuliselt läbi vaidlema taotluse põhjendatuse, selgitama vedaja aruannete põhjal välja erinevate kulukomponentide kasvud ja nende tagamaad, toetuse sihipärase kasutamise, võimalikud kokkuhoiukohad, liinivõrgu optimeerimise võimalused, kohalike omavalitsuste valmisoleku toetuste suurendamiseks, vaatama üle soodustuste saajate ringi ja selle põhjendatuse. Antud juhtumil oli maavalitsusel sisuline töö tegemata. Iga vedaja taotluse mehhaniline edastamine MKM-le ei ole mitte töö, vaid selle simuleerimine. Paratamatult tekib ka küsimus, kuidas alles nüüd avastati 19 bussiliini, mille järgi põhjendatud nõudlus puudub (pean silmas vedaja toodud näidet liinitulust 1 kr/km).Loodan, et võtate Saaremaa ühistranspordiga seotud problemaatika tõsiselt käsile.