Haridusministeerium konkureerib tööjõuturul
ülikoolilõpetajate pärast ja tahab kooli noortele ahvatlevaks muuta 200 000
krooni suuruse stardirahapaketiga, kirjutab venekeelsete majandusuudiste kanal
dv.ee.
Selleks et stardiraha saada, peab õpetaja kooli tööle minema kohe pärast ülikooli lõpetamist, paketist jäävad ilma Tallinna ja Tartu õpetajad, et tõsta maapiirkondades õpetamise mainet.
Kokku 200 000 kroonist lähtetoetust saaksid kvalifitseeritud, õpetajakoolituse läbinud õpetajad kolme aasta jooksul – esimesel aastal 100 000 krooni, teisel aastal 50 000 ja kolmandal taas 50 000 krooni. Kui õpetaja püsib ametis vähemalt viis aastat, siis oli see raha talle tagastamatuks toetuseks. Kui ei püsi, tuleb lahkumise hetkeks ülesjäänud summa tagasi maksta.
"Olen võtnud eesmärgiks rakendada seda lähtetoetust juba järgmisel aastal," ütles haridusminister Tõnis Lukas.
Samuti kavatseb Lukas maksta stipendiumi neile, kes asuvad õpetajaks õppima. „Noorte inimeste pärast võitlevad üha ägedamalt kõik tööandjad, nüüd peab sellesse võitlusesse lülituma ka haridussüsteem,“ selgitas Lukas.Kolmanda punktina on abinõude kavas kirjas õpetajate palkade alammäära tõstmine vähemalt 20 protsenti.
Haridusministeeriumi võõrkeelse õppe osakonna juhataja Irene Käosaar ütles, et õpetajate motiveerimine ei ole ainult raha küsimus. Tema sõnul töötatakse ministeeriumis praegu välja süsteemi, kus õpetajad saavad enda kasutusse sülearvutid, samuti tahab ministeerium välja töötada mentorite süsteemi, mis tagab noorele kooli tulnud pedagoogile professionaalse toe.
Koolis õpetajana töötav filoloog Jekaterina Žavoronkova ütles, et paljuski on hirm kooli ees stereotüüpides kinni. "Mulle tundub, et levinud on stereotüüp, et kool – see on hullumaja, kus õpetajat ei austata, talle korralikult ei maksta jne.“ Žavoronkova sõnul jagas temagi kunagi sellist arvamust, nüüd on aga hoopis teistsugusel seisukohal. „Muidugi, palk võiks suurem olla, austus sõltub aga õpetajast endast,“ ütles ta.
Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse nõukogu liige Viktoria Nebojarkina sõnul on häda selles, et kooli juhtimine ja haridussüsteem tervikuna on autoritaarne. „Õpetajad on nagu haamri ja alasi vahel: õpilased mässavad autoritaarsuse vastu, aga õpetajatel pole võimalusi, teadmisi ja kogemust, et süsteemile vastu astuda. Sellises atmosfääris inimene kaua vastu ei pea,“ ütles ta.
Seotud lood
Tartu lasteaiaõpetajad leiavad, et nende
töökoormus ja -nõudmised ei ole kooskõlas palga suurusega. Linnavalitsus lubab,
et palgatõus tuleb, kuid selle suurust veel öelda ei söanda.
Täna alustab rasket õpetajatööd üle 1700
pensionieas naise ja mehe, kes moodustavad õpetajate üldarvust enam kui
kümnendiku. Kümne protsendi ringis on koolides ka noori, alla 30aastasi
pedagooge.
Viimsi Spa juhi Peeter Kuke sõnul peaks
õpetaja palk olema 10 000 krooni kätte, see peaks tema sõnul katma
igapäevakulud.
2018. aastal Leedus loodud ühisrahastusplatvormi
Profitus idee sündis järk-järgult, kui kinnisvara ostjate ja müüjatega suheldes ning kinnisvaraprojekte arendades võis näha inimeste üha suurenevat investeerimishuvi.