Lasteaia õpetaja: kui me ei saa palgaläbirääkimisi peetud, siis piketeerime

«Meie majas on küll õpetajad seda meelt, et kui me ei saa neid palgaläbirääkimisi ilusti peetud, palk ei tõuse, siis kõik on nõus streikima, piketeerima,» selgitas lasteaia õpetajate olukorda Kannikese lasteaia õpetaja Jane Reilik.

Tartu linnapea Urmas Kruuse sõnul palgatõusu plaanitakse, kuid selle suurus pole veel selge: «Teeme ettepaneku, täna numbreist rääkida ei saa.»

Kes arvab, et lasteaiakohtade puudus tekitab pingeid vaid lapsevanemate seas, eksib. Seaduse järgi tohib sõimerühmas olla 14 ja aiarühmas 20 last, ent Tartu linnas on vastavalt 18 ja 24. «See pole normaalne, see tekitab ainult agressiivsust, haigust ja stressi,» nendib Krõlli lasteaia õpetaja Piret Uluots.

Uluots meenutas, et kui 2000. aastal oli arutusel koolieelse lasteasutuse seaduse muutmine, oli just Tartu linn see, kes surus läbi võimaluse, et tingimuste olemasolul ja hoolekogu nõusolekul võiks rühmas olla kuni 24 last, seda olukorras, kus Tartus suleti lasteaedu, teiste seas Kaunase puiestee aed, mida praegu kümnete miljonite eest taastama asutakse.

Tingimusi, mille olemasolul võib rühmas olla kuni 24 last, Uluotsa hinnangul tegelikult ei eksisteeri – paljudes aedades on rühmad üheruumilised.

Rühmade paisutamisega olid tema sõnul nõus ka lasteaedade juhatajad, sest iga laps tähendas pearaha. Meelespea lasteaia õppealajuhataja Aita Arund lisab, et ka hoolekogude hoiak on, et rühma tuleks võtta nii palju, kui mahub.

Nii teevadki Tartu lasteaiaõpetajad kolleegidega võrreldes rohkem tööd, aga vähema palga eest: Tartus teenib kõrgharidusega noorempedagoog 6300 krooni kuus, Rakveres ja Tallinnas aga ületab palk jõudsalt 7000 krooni piiri.