Dinosaurused olid linnud?

Paljudel dinosaurustel olid suled, seda teadsid teadlased juba aastaid. Nüüd on sulgede olemasolu tõestatud ka velociraptoril, ühel tuntuimal dinosaurusel ning lindude lähedasel sugulasel, kirjutas Science Daily.

Uurimuse tulemused avaldatakse ajakirja Science selle nädala numbris.

Rühm teadlasi uuris 1998. aastal Mongooliast leitud velociraptori esijäseme kivistist. Nad avastasid sellel kindlad viited sulekühmudele – sealt kinnituvad suuremate lennu- ja tiivasulgede rootsud sidekoe abil luule. Neid leidub ka paljudel kaasaegsetel lindudel, eriti parematel lendajatel. Lindudel, kes pigem lauglevad või ei lenda üldse, luudel sulekühmude märgid puuduvad.

"Sulekühmude puudumine ei tähenda, et dinosaurusel sulgi ei olnud," ütles uurimuse põhiautor Alan Turner. "Kuna need aga velociraptoril esinesid, võime kindlalt ütelda, et tal olid suled. Seda oleme ammu kahtlustanud, kuid pole suutnud tõestada."

Varem on sulgede esinemist dinosaurustel tõestatud vaid kivististega, mida leidub kindlat tüüpi järvesetetes, mis soodustavad väikese kehaga loomade säilimist.

Antud uurimuses kasutatud loom oli seistes ligi meetri kõrgune ja kaalus umbes 13 kilo. Tal olid kaunis lühikesed esijäsemed, seetõttu arvatakse, et lennata ta siiski ei suutnud. Võibolla oskas lennata velociraptori esivanem, kellelt dinosaurus sai päranduseks suled. Ka velociraptorile võisid suled kasulikud olla – näiteks pesade vooderdamiseks, sooja hoidmiseks või jooksul manööverdamiseks.

"Mida rohkem me neist loomadest teada saame, seda selgemini me näeme, et ei saa tõmmata kindlat piiri lindude ja dinosauruste vahel," ütles uurimuse kaasautor Mark Norell. "Mõlemal esinevad nn õnnekondid, mõlemad vooderdasid oma pesi, mõlemal olid õõnsad luud ning mõlemad olid kaetud sulgedega. Kui velociraptor meile tänapäeval vastu jalutaks, arvaksime, et tegemist on naljaka linnuga."