Tallinna Sadam kavatseb reisijate liikumise
hõlbustamiseks kokku ehitada kesklinna sadama reisijate A- ja B-terminali ning
ehitada sadamast linnahalli poole jäävale tühermaale parkimisala, et veoautod ei
segaks enam reisijaid.
Tallinna Sadam loodab hiiglaslikku parkimisala ehitama hakata veel sel sügisel ning terminale ühendama tuleva aasta alguses. Tallinna Sadama ehitusdivisjoni tehnilise osakonna juhataja Jaak Voogma ütles, et kõrvuti asuvate A- ja B-terminali ühendamine on tingitud soovist, et laevale minejad ja laevalt tulijad ei seguneks.
Kui praegu minnakse mõlemast terminalist nii peale kui ka tullakse maha, siis tulevikus hakkab laevale saama vaid praegusest A-terminalist ning laevalt tullakse maha praeguses B-terminalis. Voogma sõnul tekib kahe terminali ühendamisel esimesele korrusele suur aatrium.
Teise suure uuendusena kavatseb sadam oma loodemuuli ehk linnahallipoolse muuli juurde välja ehitada suure parkimisala ning uue pääsla, mida mööda kõik sadamasse tulevad ja sadamast väljuvad veoautod liikuma hakkavad. Samuti on parklas kohti ligi sajale bussile, mis eelkõige vajalik ristluslaevadelt tulevatele turistidele.
Seotud lood
Tallinna Sadamal on riigile välja maksmata
200 miljonit krooni dividende, mille tasumiseks on sadam küsinud lisaaega.
Tallinna Sadama üldkoosolek otsustas 12.
septembril 2007. a suurendada ASi Tallinna Sadam aktsiakapitali
mitterahalise sissemakse tegemise teel 8 835 000 krooni (564 659 EUR) võrra 2
786 204 010 kroonini (178 070 891 EUR) emiteerides 883 500 uut aktsiat
nimiväärtusega 10 krooni (0,64 EUR).
Tallinna Sadama kaubakäive on aasta esimese
kaheksa kuuga veidi langenud, suurim kukkumine tuli augustis, mil käive oli üle
40% väiksem.
Täna otsustas vabariigi valitsus Tallinna
Sadamale anda kaks Paldiski krunti, millest sadam plaanib teha suured
parklad.
“Meie naaber on agresiivsem, karta ei tule”
Peaminister Kristen Michal sõnastab 2025. aastaks Eestile kolm eesmärki, mille eest lubab seista: aasta lõpuks on Eesti kaitse hästi kindlustatud, majandus on konkurentsivõimelisem ja bürokraatiavabam ning kasvab, ühiskondlik debatt on lugupidav ja arukas.