Hansapanga noortepanganduse osakonna juht
Liis Korts ütles täna aripaev.ee-le, et noored võtavad laenu vastutustundlikult,
mitte kingituste pärast.
Kortsu sõnul on viimastel aastatel õppelaenu osas näha, et keskmine väljastatud õppelaenu summa jääb alla maksimaalse võimaliku. "Tudengid on vastutustundlikud laenu võtmisel ning kaaluvad, kas ja millises summas neil lisaraha vaja läheb," ütles ta.
Seega ei saa Kortsu hinnangul väita, justkui paneksid kingitused üliõpilasi laenama.
"Laenu võtab siiski see üliõpilane, kellel on seda õpingute, elamise või muu otstarbe jaoks tarvis. Riikliku õppelaenu väljastamise üheks tingimuseks on käenduse olemasolu. Enamalt jaolt on tudengitele käendajateks nende vanemad. Õppelaenu võtmine on pere ühine ostus," selgitas Korts.
Ka tuletas Korts meelde, et Hansapank on algatanud kampaania "Laena mõistlikult", mille käigus teavitatakse kliente laenuvõtmise tõsisusest. "Seega me kindlasti mõistame teema olulisust ja päevakajalisust ning jagame sellekohast infot ka õppelaenu võtjaile," lisas ta.
Seotud lood
Saavutanud selle, et pensionifondi valivate
inimeste kingitustega meelitamine keelustati, soovib finantsinspektsioon lõpu
teha ka õppelaenuvõtjate äraostmisele mp3-mängija, sülearvuti ja mobiiltelefoni
sarnaste peibutistega.
Finantsinspektsiooni finantsteenuste
järelevalve divisjoni juht Andre Nõmm leiab, et sarnaselt investeerimis- ja
pensionifondidele tuleks reklaaminõuded kehtestada ka muude finantsteenuste
osas.
SEB panga äri- ja arendusjuht Triin
Messimas ütles aripaev.ee-le, et kingituste pakkumine õppelaenureklaamides on
üle tähtsustatud.
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.