Keskpangapoliitika osakonna nõunik Andres
Saarniidu sõnul on reeglina jooksevkonto puudujäägi ehk majanduse
investeeringute ja säästude vahe suurenemine kiirelt kasvava sisenõudluse
kaasnähtus ja seega on loogiline oodata jooksevkonto puudujäägi vähenemist nn
pehme maandumise ajal.
Täna avaldatud II kvartali maksebilansi esialgne hinnang näitab, et vahepealne jooksevkonto puudujäägi suurenemise trend on pöördunud, teatas Eesti Pank.
Eesti jooksevkonto puudujäägi vähenemine II kvartalis viitabki sisenõudluse kasvu aeglustumisele - eratarbimise aastakasv on püsihindades mõõdetuna viimase 8 kvartali madalaim. Investeeringute kasv on samuti mõnevõrra aeglustunud, kuid on jäänud möödunud aasta keskmise kasvutempo lähedale.
Kapitali liikumises tähelepanuväärseid muutuseid toimunud ei ole: ühe kvartali kohta on välismaiste otseinvesteeringute sissevool isegi tavapärasest suurem ning tegevusalade vahel ühtlasemalt jaotunud. Portfelliinvesteeringute liikumise juures paistab endiselt silma meie üksikisikute ja valitsuse säästude kasv (üksikisikud investeerivad pensioni- jm investeerimisfondidesse ja valitsuse eelarve on ülejäägis), mis ületab välisinvestorite rahapaigutusi Eestisse. Börsiettevõtteid on meil vähe ja seetõttu on loomulik, et välisraha liigub Eestisse otseinvesteeringute või laenude vormis.
Ettevaates on oodata jooksevkonto puudujäägi edasist vähenemist. Kõige selgemini peaks sisenõudluse kasvu aeglustumine kajastuma kaubavoogudes ehk kaubabilansi paranemises. Välismaistelt otsinvesteeringutelt teenitava tulu suurus võib kvartalite lõikes kujuneda üsna muutlikuks ning ajutiselt isegi jooksevkonto puudujääki suurendada, kuid see ei ole vastuolus jooksevkonto puudujäägi vähenemisega pikemas plaanis.
Eesti vajab püsiva ja kiire majanduskasvu hoidmiseks ka lähiaastatel jätkuvalt suuri kapitalimahutusi. Ühe elaniku kohta on meil investeeringuid Euroopa Liidu nn vanade liikmesriikidega võrreldes oluliselt vähem. Seetõttu ei ole oodata jooksevkonto puudujäägi drastilist vähenemist. See oleks hoopis halb uudis ja näitaks, et me ei suuda vajalikeks investeeringuteks välismaalt raha hankida. Jooksevkonto paranemine saab ikkagi toimuda vaid ülemäärase sisenõudluse vähenemise arvel.
Seotud lood
Eesti Pank alandas täna küll 2007. ja 2008.
aasta majanduskasvu prognoose, kuid leiab endiselt, et tulutaseme ühtlustumine
jõukate tööstusriikide omaga jätkub kiires tempos ning inflatsioon taandub 2009.
aastaks mõõdukale tasemele.
Eesti Panga asepresidendi Andres Sutti
sõnul on kinnisvaraturg sunnitud kohanema n-ö „normaalse eluga“.
Rahvusvaheliste ettevõtete tõsiste
investeeringusihtkohtadena tulid mullu juba traditsiooniliste Hiina ja India
kõrvale riigid nagu Indoneesia, Kasahstan, Pakistan ja Vietnam, näitas IBMi
igaaastane uuring.
Eest Panga teatel aeglustub Eesti
majanduskasv lähiaastatel ligi 7% juurde ja inflatsioonisurve taandub pärast
2008. aastat. Pehme maandumine oleks prognoosi kohaselt ka see, kui kasv
taanduks 5% kanti.
Audiitoritel tuleb seoses ESG aruannete auditeerimisega palju tööd juurde, mistõttu ei tohiks auditi tegija valimist jätta viimasele minutile.
Enimloetud
5
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Hetkel kuum
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Tagasi Äripäeva esilehele