Eesti Pank: pehme maandumine oleks 5%ne majanduskasv

Samas ei oska Eesti Panga asepresident Märten Ross öelda, kui suur peaks olema majanduskasv, et tegemist ei oleks pehme maandumisega, vaid ränga kukkumisega. "Ühtset numbrit öelda ei saa, kõik sõltub väliskaubandusest, laenuvõimest jne," lisas ta.

Eesti Panga president Andres Lipstok ootab pehmet maandumist. "Majanduse kohanemine toimub loomuliku turuarengu kaudu ja nõuab senise poliitika järjekindlat elluviimist," selgitas ta pressikonverentsil.

"Mitmed inimesed on öelnud, et rahandusministeeriumi sügisprognoos oli liiga optimistlik, see majanduskasvu langemine 7% on prognoosipõhine, Eesti Pank oli oma eelmises ennustuses pigem konservatiivsem," selgitas Lipstok.

"Kuna rahandusministeeriumi prognoos on eelarvetsükli põhine ja see 7% ennustus annab lisatulusid riigieelarvesse. Need lisanduvad miljardid, mis prognoos valitsusele annab tuleb suunata reservidesse, et ei tekiks kulutusi, millel reaalset katet ei ole. 3,8% SKP ülejääk tuleb tõenäoliselt sel aastal. 2008. aastal võimalik 2% SKP ülejääk," lisas ta.

Lipstok näeb suurimat ohtu ülikiires palgakasvus. "Nii kaua kui keskmine palk kasvab kiirmini kui tootlikus, sööb see meie kasvupotentsiaali. Tulevikus eraisikute sissetulekud nii kiiresti ei kasva. Pehme maandumine on pehme langus, iga inimene peab oma käitumist sättima, lisafinantseerimine läheneb kallimaks. Ei soovita kulude katmiseks laenuskeeme kokku panna. Mina turul täiendavalt laenu võtta ei julgeks," hoiatas Lipstok.

"Me ei räägi sellest sellepärast, et olme pahad inimesed ja me tahaks, et teie sissetulekud ei kasvaks. Me räägime sellest, sest see kahjustab meie konkurentsivõimet rohkem kui võiks," lisas Eesti Panga asepresident Märten Ross. "Poolteist aastat on olnud palgakasv kiirem kui tootlikkuse kasv. Ja pööre tootlikkuse kasvu suunas peaks lähiajal tulema, et majanduse maandumine oleks pehme," lisas ta.

Rossi sõnul on majanduskasvu aeglustamine ootuspärane. "On ilmne, et idakaubanduse probleemid on mõju avaldanud, ka finantsturgude tormid mõjutavad meid," lisas ta.

Ka kinnisvaraturg kohandub tema sõnul tavaeluga. "Olemasolevate andmete kohaselt ei saa kinnitada mingeid dramaatilisi arenguid. Juuli arvestuses oli hinnakasv täitsa normaalne. Ilmsest on see efekt, kui sõidame Pärnu maanteed mööda Tallinnasse 110 km/h ja järsku peab 50 km/h sõitma, mis tundub täitsa aeglane," selgitas ta olukorda. "Laenukasv on tiba kiirem kui prognoositud ja see ei ole üle mõistuse madal," lisas ta.