OMX Baltic−0,05%272,79
OMX Riga−0,15%874,26
OMX Tallinn−0,46%1 752,26
OMX Vilnius−0,1%1 048,12
S&P 5000,39%5 996,13
DOW 300,61%43 997,48
Nasdaq 0,05%19 279,93
FTSE 100−0,84%8 072,39
Nikkei 2250,3%39 500,37
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,93
GBP/EUR0,00%1,21
EUR/RUB0,00%104,57

OMX Baltic−0,05%272,79
OMX Riga−0,15%874,26
OMX Tallinn−0,46%1 752,26
OMX Vilnius−0,1%1 048,12
S&P 5000,39%5 996,13
DOW 300,61%43 997,48
Nasdaq 0,05%19 279,93
FTSE 100−0,84%8 072,39
Nikkei 2250,3%39 500,37
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,93
GBP/EUR0,00%1,21
EUR/RUB0,00%104,57

25.09.07, 15:06

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Juulis kiirenes ekspordi kasv oluliselt

Juulis toimusid kaubavahetuse arengus positiivsed muutused. Statistikaameti esialgsetel andmetel kasvas eksport võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 12,3%.

Agnes Ojala

Samal ajal jäi impordi maht aastatagusele tasemele (-1,2%). Ekspordi kasvu kiirenemist toetas suurem osa kaubagruppidest, vaid masinate ja seadmete ning mineraalsete toodete eksport jätkas endiselt langustrendil. Siiski peab tõdema, et ekspordi kasvu kiirenemise taga on osaliselt ka tugev ekspordihindade surve ülespoole, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Sesoonsusest tingituna jäi kaubavahetuse maht juulis väiksemaks kui eelmisel kuul, sest tavaliselt on paljudes ettevõtetes juulis kollektiivpuhkuste aeg. Seda oli näha ka töötleva tööstuse juulikuu tulemustest. Juuniga võrreldes kahanes eksport 7 ja import 8%.

Tänu ekspordi kasvu olulisele kiirenemisele langes kaubavahetuse bilansi puudujääk juulis 3,4 miljardi kroonini. Selle aasta juunikuu näitajast oli väliskaubanduse defitsiit 10% ja 2006. aasta juulikuust veerandi võrra madalam. Negatiivne saldo vähenes enim kaubavahetuses mineraalsete kütustega.

Suurema osatähtsusega kaubagruppidest kasvas juulis aastases võrdluses kiiremini transpordivahendite (kasv 1,8 korda), valmistoidukaupade ja jookide (1,7 korda) ning muude tööstuskaupade (1,6 korda) eksport. Viimases grupis vedas ekspordi kasvu puitmajade müük välisturgudel. Veel võib välja tuua plast- ja kummitoodete, puidu ja puittoodete ning puitmassi ja paberitoodete väljaveo kiiret kasvu, mis jäi juulis vahemikku 30–35%.

Paranemise märke oli juulis näha ka ekspordis Venemaale, mille aastane kasvutempo kiirenes 19%ni (juunis 13%). Venemaale on taastumas kange alkoholi eksport, juulis oli kasv võrreldes juuniga 60%. Peale jookide suurenes aastaga tugevalt veel transpordivahendite ja keemiatoodete müük Venemaale.

Juulis kahanes mineraalsete toodete sissevedu aastatagusega võrreldes juba rohkem kui kolmandiku võrra, mille tulemusena võib oodata nende ekspordi languse jätkumist ka järgneval kuul. Masinate ja seadmete sissevedu on püsinud viimastel kuudel ligikaudu kümnendiku võrra väiksemana kui eelmisel aastal samal ajal. Poole võrra kasvas aastaga puidu ja puittoodete import (suur osa hindade tõusul), juuniga võrreldes jäi aga nende sissevedu viiendiku võrra väiksemaks. Seda mõjutas puidu impordi oluline vähenemine Venemaalt.

Augustis on prognooside kohaselt oodata kaubavahetuse mahtude suurenemist, sest paljud ettevõtted alustasid pärast puhkuseperioodi jälle täiskoormusega tööd. Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt augustis küsitletud ettevõtetest 60% vastasid, et nende eksporttellimused jäävad tavalisele tasemele ning võrdselt 20%l on tavalisest rohkem või vähem tellimusi. Juulis oli viimaste osatähtsus vaid 12%. Seega olid augustis ettevõtete ootused ekspordi suhtes mõnevõrra tagasihoidlikumad kui juulis.

Agnes Ojala

Seotud lood

Uudised

25.09.07, 10:31

Jooksevkonto puudujääk vähenes

Eesti kaubavahetuse puudujääk oli juulis 3,4 miljardit krooni, olles vähenenud nii eelmise aasta juuliga kui ka tänavu juuniga võrreldes.

Sisuturundus

06.11.24, 13:18

Kuidas looduslik abivahend aitas mul sõltuvusprobleemiga toime tulla?

Kõik teadsid Helenet (42) kui sooja ja elava iseloomuga edukat naist. Tööl olles oli ta asjalik ning kodus tegeles laste ja majapidamisega. Õhtuti premeeris ta end tihti pokaali veiniga, et igapäevaseid muresid vaigistada ja stressi leevendada. Viimasel ajal vaevles ta aga unetuse käes ja ka lähedaste sõnul hakkas ta oma sära kaotama. Enese teadmata viis pidev veinitamine naise sügavamale alkoholi lõksu ja õhtusest lõõgastusrituaalist sai hoopis uneprobleemide põhjustaja. Helene jagab oma lugu, kuidas ta sõltuvusest vabanes ja enda elus uue lehekülje keeras.