Laguneva prügi biogaasiga saab sooja ja elektrit

"Biogaasi põhiline eelis on see, et see tekib prügi lagunemisel ja seda kui tooret pole vaja sisse osta kalli raha eest nagu näiteks maagaasi," selgitab alates 1994. aastast Tallinna Pääsküla prügilas biogaasi tootva AS Terts juhataja Indrek Tiidemann.

Samuti Uikala ja Väätsa prügilates biogaasi koguva firma juht peab biogaasi kogumist ja põletamist kombijaamades ja katlamajas looduslikult ülioluliseks. Nii ei lasta õhku paiskuda osoonile väga kahjulikul metaanil.

Esialgne biogaasi kogumissüsteem, mis koosnes horisontaalsetest filtertorustikest, transporttorustikest, gaasi kogumiskonteinerist, toruühendustest kahe katlamajaga ja kompressorjaamast, maksis viis miljonit krooni. "Tänaseks oleme investeerinud lisaks omavahendite arvel 23 mln krooni. See koosneb veel ühest biogaasi kogumiskonteinerist, lisatorustikest biogaasi kogumiseks ja transpordiks ning kahest soojust- ja elektrit koostootvast kombijaamast," kirjeldab Tiidemann.

Pääsküla prügila suleti ja kaeti 75% ulatuses Euroopa Liidu vahenditest ja 25% ulatuses Tallinna linna vahenditest. Lisaks rajati veel üks gaasitootmise tasapind, mis koosneb gaasi kogumis- ja transporttorustikest, kolmest biogaasi kogumiskonteinerist ja uuest kompressorjaamast. Orienteeriv investeering selleks oli 12 mln krooni. "Praegu on meil kolmeteistkümnes tööaasta prügilas. Laenude lõpptähtaeg on veel umbes kuus aastat," tõdeb Tiidemann.

Biogaasi kogumise süsteem Pääsküla prügilas on ulatuslik. Gaasi kogutakse kogu Pääsküla prügila 25 hektaril. Filtertorustikku on paigaldatud prügimäkke umbes viis kilomeetrit ja transporttorustikku umbes kümme kilomeetrit kuues tasapinnas. Seega iga kolme meetri järel on paigaldatud uus gaasikogumise ja transpordi torustike kiht.

Tunnis väljastatakse kompressorjaamast umbes 750 nm0 biogaasi. Kuus teeb see kokku 0,5 mln nm0. Kogutud biogaas läheb edasi kahte kombijaama, kus sellest toodetakse soojust ja elektrit Jenbacheri gaasimootoris. Soojuse väljundvõimsus on 950 kW ja elektri väljundvõimsus on 836 kW.

Mõlemad kombijaamad on ühesuguse võimsusega. "Meie soojusenergia tarbijad on Fortum-Termest ja Tallinna Küte. Kütteperioodil anname lisaks biogaasi Tallinna Kütte katlamajja sooja vee tootmiseks. Kogu meie elektrienergia ostab ära Eesti Energia," räägib Tiidemann.

Aastas müüb AS Terts biogaasi Tallinna Küttele 1000 MWh, soojusenergiat Tallinna Küttele ja Fortum-Termestile ligikaudu 10 000 MWh ja elektrienergiat Eesti Energiale 12500 MWh ümber. Soojusenergiaga köetakse kahte elurajooni, kokku 2000 korterit.

"Kui kauaks biogaasi jätkub, teab vaid vanajumal," ütleb Tiidemann. Algul arvasid töötajad, et pärast prügila sulgemist jätkub gaasi kümneks aastaks. Kuid nüüd, neli aastat hiljem, näitab gaas vähenemistendentsi.